Iseendast brändi tegemine kõlab nagu oma aja peremehest diginomaadi unistus, aga mis saab siis, kui bränd, mida on aastaid ehitatud, inimteguri tõttu lagunema hakkab?
Nutitelefon on kui keha pikendus: see mõõdab samme, tuletab meelde, millal päevad algavad, ja annab märku, kui veresuhkru tase langeb. Ekraaniaeg venib järjest pikemaks, põhjustades hakitud kohalolu ja hingehädasid. Leidub aga ka inimesi, kes on nutitelefonidele selja keeranud.
Kaubanduslikud teadaanded vallutasid esmalt leheveerud, siis linnatänavad, seejärel tele- ja raadioeetri, ujutasid üle interneti, tegid võimalikuks tähelepanumajanduse õitsengu ning parasiteerivad nüüd meie alateadvuses. Kas on üldse võimalik kujutada ette elu ilma reklaamita?
Müürileht külastas nädal enne avamist 60. Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni, et uurida, kuidas käib ühe suurnäituse viimistlus ja millest suudab lõpusirgel veel mõelda kunstnik Edith Karlson.
Seekordse suleproovi fookuseks on Eesti dokumentaalfilm, sest kui me ise ei kirjuta, siis keegi teine seda ka meie eest ei tee. Kui inspiratsiooni peaks mingil põhjusel nappima, soovitame Arkaadris või Jupiteris ringi vaadata – ainest jagub!
Pandeemia ei huvita enam kedagi. Ometi toimub kõik praegu sellest mõjutatuna, küllastununa tagajärgede maitsest.
Maailmas, kus kapitalistlike suhetega takistatakse ja ka ergutatakse loovust, on autonoomne kunstnik saanud ebakindlaks muutunud töö musternäiteks. Mida see tähendab? Ja mis määratleb kunsti üleüldse kui „tööd”?
Tähelepanu-tähelepanu! Müürilehe toimetus pani tähelepanumajanduse numbri tarvis kokku kümme küsimust, millele tähelepanu osutada.
Räägime asjast – kuidas tuua Eestisse maailmaartiste ja miks see meile kasulik on? Miks on hetkel nii, et siia jõuavad ainult teatud artistid, aga Taylor Swift, Harry Styles, Justin Timberlake, Maroon 5 ja paljud teised mitte? Mida saaksime teha, et seda tendentsi muuta?
Lugu Preobraženskoje küla kangelase koju saabumisest.
Luua või jagada? Iseend promoda või mitte promoda? Vaatemängulisus või humble mull? Instagram või TikTok?
Tööstusrevolutsioon oleks nagu möödas, kuid paistab, et ühiskonna ja une suhe on endiselt kusagile 19. sajandisse jäänud! Selles ühiskonnas on eelisseisus varajased ärkajad, samas tõstetakse kilbile produktiivseid indiviide, kes praalivad, kui vähe aega nad magamise peale raiskavad. Ehk oleksime aga sootuks õnnelikumad, kui saaksime toimida omaenda sisemise kella järgi?
Krooniline unetus on üks enim levinud ja samas aladiagnoositud psüühikahäireid. Magamise alaväärtustamine ühiskonnas tähendab, et unehäiretega inimesed ei oska abi küsida, mis avab omakorda ukse depressioonile ja südamehaigustele. Uurisime lähemalt, milline on elu, kui und ei tule.
21. sajandil võib reklaam kolida unenägudesse ja uneteadus laborist magamistuppa, panustades nutiseadmete abiga kaudselt unekriisi süvenemisse.
Kas mäletame veel omaaegseid ekraanisäästjaid ja arvuti toitenupust väljalülitamist kooli- või tööpäeva lõpus? Millal aga viimati oma nutiseadme päriselt välja lülitasime? Kui me masinad ei puhka, kas meie siis puhkame?
Kuigi täiskuud saadavad lood libahuntidest ja selle mõjust meie käitumisele, pole seda teaduslikult lõpuni tõestatud. Ometi oleme temast lummatud.
Avalikus ruumis silma looja laskmine pole Eesti linnades just kuigi levinud tegevus, samuti ei vaadata sellele kuigi suure poolehoiuga. Ehk vajaks olukord parandamist?
Audio
Audio
Audio
Audio
Kristel Rebane luuletab sellest, kuidas parema elu nimel võimlema peab.
Sotsiaalmeedia mullis käib kaubategemine meeldimiste, südamete ning nunnude emoji-reaktsioonide valuutas. Oma päevase dopamiiniannuse tõstmiseks võetakse appi nii selfid, meemid, lapsepõlvefotod, kassid kui ka kapibaarad. Vestlustes säästavad aga aega naerunäod ja püstised pöidlad.
„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord räägib oma tööst äsja aasta videokunstnikuks kuulutatud Alyona Movko-Mägi.
Kunstikoguja kapist väljas – Volta galeriis eksponeeritakse Kaupo Karelsoni erakogusse kuuluvaid kaasaegsete naiskunstnike töid, kõrvutades neid meeskunstnike omadega.
Mis väljundid on noortel arhitektidel, et Eestis läbi lüüa, kui arhitektuurivõistlused ei võimalda enam jalgu alla saada?
Sel laupäeval, 13. aprillil toimub HALLis tumedale elektroonilisele muusikale keskendunud pidu Beats From The Vault. Sel korral teeb üritusel live-etteaste Marooned Gruusiast, kes seob omavahel eksperimentaalse elektroonika, industrial’i, tummised rütmid, kõlavad helimaastikud ning vokaali, mille eest vastutab lauljanna Saturnia.
Audio
„Biwa järve 8 nägu” astus kogu täiega fetišeerivasse orientalismipange.
Pöörame ajaratta 60ndatesse – eelmise sajandi ühte revolutsioonilisimasse ajastusse popmuusikas, kui sündis ja rahvast hullutas psühhedeelne rokk ning jõudsalt kogusid populaarsust nii surfi- ja progressiivne rokk, barokk- ja päikesepaistepopp, soul, funk kui ka Ladina-Ameerika muusika. Just selle kümnendi kirjus arhiivis juhatab teed DJ ning IDA Raadio saate „Time Beat” juht Kertu Laherand.
Audio
Kas me tahame elada maailmas, mis juhindub pidevalt soolestikus toimuvast? Kas tähelepanumajanduse punutud kõikehaaravast võrgustikust on võimalik välja murda?
Ilm on parasvöötmele omaselt heitlik, aiahooaega veel kohe avada ei saa, nõnda on kohane vaadata, milliseid (tubasemaid) kultuurseid tegevusi aprillikuu pakub. Tallinn Music Week juba käib, aga nagu ilmneb, siis mõndagi toimub veel!
