Täna avatakse Hobusepea galeriis rahvusvaheline näituseprojekt „The Homunculus Collection”
Lugemisaeg 2 minTäna kell 18.00 avatakse Hobusepea galeriis rahvusvaheline näituseprojekt „The Homunculus Collection”. Näitusel osalevad kunstnikud Carla Castiajo, Hekla Dögg Jónsdóttir, Laura Kuusk, Camille Laurelli, Carlos Lazarich, Sten Saarits ja Michael Sell, näituse kuraator on Stacey Koosel.
Keskajal nimetati kunstlikult loodud inimelu homunculus’eks (lad.k. „väike inimene”). Alkeemikud uskusid, et õigete tingimuste olemasolul on võimalik luua inimene. Arvati, et inimese seemnerakk sisaldab miniatuurseid olendeid, mida saab suureks kasvatada mullas või laboratooriumis.
Homunculus’e müüti on kasutatud paljudes kirjandusteostes, Faustist Frankensteinini.
Kunstlikul viisil inimelu loomisel on aga eetilised tagajärjed. Saksa tummfilmirežisöör Otto Ripert käsitles teemat filmiseerias „Homunculus” (1916–1917). Filmi süžee jälgib meest nimega Homunculus, kes ei suuda tunda armastust. Kui Homunculus avastab, et ta on kunstlikult loodud inimene, kellel pole hinge, otsustab ta maailma põlema süüdata. Homunculus muudab aga oma meelt, taibates, et poliitiliseks despoodiks saades on tal suuremad võimalused inimkonnale kätte maksta.
Homunculuse argumendiks on teooria, mis väidab, et üks väike inimene, kes istub sinu peas, jälgib välist maailma nagu vaataks filmi. Antud argument on tegelikult arutlusviga, kuna eeldab enda sees olevate aina väiksemate ja väiksemate inimeste ehk homunculi’te lõpmatut regressi. Teooria eksisteerib püüdena ühendada väliste meelte (nagu nägemine) dualismi sisemise vaatajaga (ego).
Kuraator Stacey Koosel näituse idee sünnist: „Minus tekkis huvi homunculus’e mõiste vastu digitaalse identiteedi uurimise ajal. Digitaalne identiteet kui kunstliku inimelu loomine internetis eraldab meele kehast ja virtuaalse materiaalsest. Kutsusin seitse kunstnikku Ameerikast, Eestist, Prantsusmaalt, Islandilt, Portugalist ja Hispaaniast avastama homuncul’i teemat ning käesolev näitus on selle uurimistöö tulemus.”
Täna kell 18.00 toimub avamise raames ka vestlus kunstnike Hekla Dögg Jónsdóttiri ja Michael Selliga.
Näitus jääb avatuks 1. septembrini 2014.
Samal teemal
Teos, mis raputab hüljatud külade võssa kasvanud tähendusi
Müürileht juhtus kuulma, et töös on projekt, mis seab fookusesse Eesti hääbunud külade kummitusliku hüljatuse. Kunstnik Taavi Suisalu on võtnud ülesandeks mahajäetud kohtade kaardistamise, kaasates installatsiooniprojekti erinevaid kunstnikke, kes siin või seal unustatuse taustale tehnoloogilisi teoseid looksid.
Kumu näitusel „Merike Estna ja mina kui maal” ühineb maal ruumiga (täiendatud pildigaleriiga avamiselt!)
Reedest, 27. juunist saab Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis vaadata näitust „Merike Estna ja mina kui maal”, mis koosneb kahest tihedalt põimunud näitusest: Merike Estna isikunäitusest „Sinine laguun” ning rahvusvahelisest maalinäitusest „Mina kui maal”, kus osaleb viisteist kunstnikku üle maailma.
Mittekonventsionaalne Ratkiller
Uurisime Mihkel Kleisilt, kuhu loomingulised tuuled kunstniku vahepeal kandnud on ning mida võib oodata tema outsider-klubimuusikat viljeleva Ratkilleri ülesastumiselt Müürilehe festivalil.