See lihtsasti mõistetav, kompaktne ja optimistlik mehelikkuse arenguplaan annab võimaluse enda maskuliinsus… taasluua. Eesmärk: tervem ja eneseteadlikum mees, kelle suhted on sügavad ja kestvad ning kellel on soorollidest sõltumatu vaade iseenesele ja ümbritsevale maailmale. 

Jalutad veidi sügavamale soolise korra kritiseerimise sohu ja märkad kiirelt, et ega mees olla pole mingi meelakkumine. Kriitikast mehelikkuse aadressil saab aga luua midagi konstruktiivset. Muutus on raske, eriti kui ei tea, kust alustada. Siinsed neli sibulakihti, seest väljapoole, loodavad pakkuda lugejale üht võimalikku alguspunkti liikumiseks ärksa mehelikkuse suunas. 

Kes olen mina, siililegi selgelt mitte-mees, et sääraseid ettekirjutusi teha? Mõistlik küsimus – kui mõni mees hakkaks andma mulle soovitusi, kuidas naisena elada, saadaksin ta tõenäoliselt pikalt. Igatahes, olen mõelnud ja kirjutanud enda teadliku feministikarjääri jooksul uskumatult palju mehelikkusest ja meestest. Teiseks olen ise samuti soolistatud olend, kelle huvi on võimaldanud näha kõikvõimalikke viise, kuidas mu sugu on mind vorminud. Kolmandaks on arenemist ja õppimist toetavate struktuuride loomine mu isiklik fetiš. Aga milles probleem?

Tuleb välja, et mehed maksavad privileegi eest väga krõbedat hinda. Poisse kiusatakse tüdrukutest sagedamini ja karmimalt[1]. Mehed kogevad harvem hella puudutust[2]. Meeste suitsiidinäitajad on naiste omadest palju kõrgemad, kusjuures sageli tapetakse end alkoholiga[3]. Mehed, kes usuvad traditsioonilistesse soorollidesse, võtavad oma seksuaalelus rohkem mõttetuid riske ja käituvad intiimsuhetes suurema tõenäosusega vägivaldselt[4]. Soorollid suruvad mehi süsteemselt kitsasse emotsionaalsesse kasti[5] – selle muutmiseks on vaja vastata samasuguse süsteemsusega.

Maskuliinsuse taasloomine on aktiivne protsess. Seega kirjuta järgmised mõttekohad paberil lahti ja lisa praktika samm-sammult oma igapäeva. Kõik end igas lauses ära ei tunne, aga kui oled mees või tead mõnda, siis peaksid leidma siit ivasid küll ja veel.[6] 

Teadlikkus, mis järgneb selle teekonna läbimisele, tekitab omakorda tundlikkust. See pole alati nauditav, vahel on see hoopis valus ja tekitab segadust, aga ainult siis, kui lubada endal kanda haavatavuse raskust, suudab inimene kogeda täisväärtuslikke, toetavaid ja ausaid suhteid. 

1. Su sotsiaalne DNA

Tundemärgid

Mäletad lapsepõlvest olukordi, kui su klassikaaslased kiusasid sind või mõnda teist poissi, kuna ta nägi välja teistsugune või käitus tüdrukulikult. Filmides, mida lapsena vaatasid, olid peategelasteks enamasti klassikaliselt maskuliinsed mehed. Oled kogenud omal nahal meeste agressiooni.

Mõttekohad

Millised on kõige soojemad meeste ja poistega seotud mälestused su lapsepõlvest? Mis üleskutseid või õpetussõnu andsid sulle vanemad inimesed sinu lähikonnas seoses sellega, kuidas olla tubli poiss või mees? Milliseid mehi õilistati sind noorena ümbritsenud kultuuris?

Praktika

Kirjuta enda meheks kasvamise mälestuste kohta. Kirjuta lahti hetked, kui pidid valima ausa eneseväljenduse ja grupikuuluvuse vahel. Püüa panna tähele olukordi, kus väikeseid poisse kasvatatakse tüdrukutest jahedamalt.

2. Su mina

Tundemärgid

Kui oled lohutamatult kurb või üksildane, siis isoleerid end teistest või käitud äkiliselt, agressiivselt. Justkui iseenesest on enamik su huvisid mehelikud. Sa ei kujuta ette elu ilma joomise, ületöötamise või muu ennast kahjustava käitumiseta. Kui avastad, et sa ei tea või ei oska midagi, siis püüad tõestada, et see ei huvita sind või et see polegi tähtis. 

Mõttekohad

Millal sa viimati enda kurbuse või üksindusega kainelt vastamisi istusid? Kas oskad seda ägestumata, kuid ausalt väljendada? Kuidas sa end tunned, kui pead oskamatult või kohmakalt midagi uut õppima? Milliseid „naiselikke” omadusi sinus on? Milliste naiste, milliste kvääridega sa samastud?

Praktika

Alusta ausat sisedialoogi enda haavatavuse ja hirmude teemal, püüdes vältida viha või emotsionaalset võõrandumist. Katseta naiselikuks peetavaid kehalisi praktikaid, näiteks õlita enda keha hellalt. Nuta. Kui osaled vestluses, kus sa tead vähem, siis küsi küsimusi ning keskendu kuulamisele ja suhestumisele.

3. Su suhted

Tundemärgid

Tunned, et keegi ei saa sinust päriselt aru. Sinu suhted sõltuvad kas mingist spetsiifilisest huvist või üheskoos ainete tarbimisest. Oskad ehk öelda, et armastad kedagi, aga selle igapäevane praktiseerimine tundub sulle kauge. Emotsioonidest rääkimine tekitab sinus füüsilist ebamugavust. Suhtes probleeme tajudes soovid neid pigem ignoreerida kui adresseerida. Koged hella puudutust ainult romantilises või seksuaalses kontekstis.

Mõttekohad

Kuivõrd tunned end igapäevaelus „üksiku hundina”? Kuidas on sulle mudeldatud suhteprobleemide tervet lahendamist? Kuidas sa reageerid, kui sõber su ees nutab või räägib lootusetuse tundest? Kas su (nais)partner on ainus inimene, kes tõelist sind kogeb? Või kui sul partnerit ei ole, siis kas loodad, et temaga kohtumisel koged lõpuks täielikku teineteisemõistmist? 

Praktika

Järgmine kord, kui oled kurb, võta kellegagi ühendust ja jaga enda sees toimuvat. Õpi ära tundma eri emotsioonivarjundeid ja neile nimesid andma. Pane kirja kolm lugu tuttavate meeste ebatervest käitumisest suhetes, märgates, millist rolli mängib nendes olukordades traditsiooniline mehelikkus. Kallista enda meessõpru soojalt, hellalt ja pikalt.

4. Su kogukond

Tundemärgid

Väldid kogukonnas osaledes hellust, pehmust, tundlikkust. Vestlused koosnevad tihti lõõpimisest, uudistest, praeguse pinnapealsest kirjeldamisest. Sa ei ole neilt kunagi abi palunud.

Mõttekohad

Mil moel joondub sinu osalus kogukonnas meestele seatud ootustega ja mil moel mitte? Kas tunned end piisavalt mugavalt, et väljendada grupiga seotud muret, näiteks enda väärkohtlemist? Kas tunned, et saad osaleda tegevustes täielikult iseendana?

Praktika

Harjuta teistelt abi küsimist sidemete loomiseks ja haavatavuse näitamiseks. Kutsu enda ümber olevaid mehi mõtisklema maskuliinsuse teemadel. Luba endal keelduda vastutusest, mida sa tegelikult ei soovi. Kui oled juht, siis pane paika reeglid, mis seaksid piirid liikmete seksistlikule käitumisele.

[1] Kiusamine koolis, uuringuraport. – Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut, 2015, lk 15.
[2] The handbook of touch. Neuroscience, behavioral and health perspectives, toim. Hertenstein, M. J.; Weiss, S. J., lk 3–32.
[3] McCartney, G.; Mahmood, L.; Leyland, A. H.; Batty, G. D.; Hunt, K. 2011. Contribution of smoking-related and alcohol-related deaths to the gender gap in mortality: evidence from 30 European countries. – Tobacco Control, nr 20 (2), lk 166–168.
[4] Schalet, A. T.; Santelli, J. S.; Russell, S. T.; Halpern, C. T.; Miller, S. A.; Pickering, S. S.; Goldberg, S. K.; Hoenig, J. M. 2014. Invited Commentary: Broadening the Evidence for Adolescent Sexual and Reproductive Health and Education in the United States. – Journal of Youth and Adolescence, nr 43 (10), lk 1595–1610.
[5] Jansz, J. 2000. Masculine identity and restrictive emotionality. – Gender and emotion: Social psychological perspectives, toim. Fischer, A. H., lk 166–186.
[6] Selle teema analüüsimisel olid hindamatuks abiks bell hooksi „The Will to Change: Men, Masculinity, and Love” ja Liz Planki „For The Love of Men”. Liz Planki termin „ärgas maskuliinsus” on mulle ideaalina väga sümpaatne.

Triina Britt Aumere, kunstnikunimega ARTbyTBA, on EKA installatsiooni eriala lõpetanud kunstnik. Teda iseloomustavad julged värvid ja veidrad visuaalid, mida kohtab tema kunstis palju. Ta jagab oma illustratsioone iga nädal Instagrami kontol @artbytba.