15 aastat Müürilehte
Lugemisaeg 1 minViieteistaastaseks saamise puhul võtsime ette Müürilehe esikaaned läbi aja. Lappasime arhiive, kolasime asjaosaliste mälukoridorides ja märkisime verstaposte.
12.02.2008 – Ilmub Müürilehe esimene number. Selle kujundas Martin Rästa.
Ivar Põllu päris esimese Müürilehe kaaneloos:„Mis meie plaanid on? […] Tahaks kõneleda asjadest, millest „päris meedia” mööda vaatab, sest asi pole ajakirjanduslikult kobe. Tahaks sõna anda just kultuuritegijatele endile, nii staaridele kui tundmatutele, üksikutele huntidele ja kambakesti tegutsevatele. Ja tahaks […] et enne ahju ajamist leht läbi loetaks. […] Võib-olla me ei tea, kuidas head kultuurilehte tehakse. Võib-olla me mängime kultuurilehe tegemist. Aga mis siis. See on tore mäng.”Esimesele Müürilehele puhub elu sisse aktiivkolleegium, kuhu kuuluvad Kaisa Eiche, Barthol Lo Mejor, Maarja Mänd, Martin Oja, Kristiina Paju, Ivar Põllu, Toomas Thetloff, Sven Vabar, Berk Vaher.Müürilehe väljaandja on MTÜ Genialistide Klubi.
Teise Müürilehe kujundab Joonas Sildre.
Mai 2008 – Müürilehte asub kujundama Ivar Põllu.
Esimesed neli Müürilehte on kujundatud seinalehtedena.
Lugeja saab valida, kas lõigata leht lahti „tavaliseks” ajaleheks või panna plakatina seinale.
2008. aastal ilmub viis Müürilehte.
2009. aastal ilmub kolm Müürilehte.
2010 – Müürilehe peatoimetajaks saab Helen Tammemäe.
Helen Tammemäe: „Töötasin üliõpilasena pärast Tartusse kultuuritehase loomise avantüüri Y-galerii näituste valvurina ja Madis Katz teenis siis oma kopika galerii koristajana. Ivar Põllu energia kulus aina rohkem Uue Teatri käimatõmbamisele ja Müürilehes olid seetõttu otsivad ajad. Y-galerii galerist Kaisa Eiche, kes oli ka üks Müürilehe asutajatest, lähenes mulle jutuga, et äkki ma prooviksin seda projekti edasi juhtida. Kutsusin Madise kujundajaks ja nii me hakkasimegi ajalehte välja andma.”
2010 – Müürilehte asub kujundama Madis Katz.
Rael Artel: „2010. aastal, kui kavandasime koos Kaisa Eichega järgmist ART IST KUKU NU UTi festivali, tuli meile täiesti hull idee korraldada Tartus Marina Abramovići näitus. New Yorgis olles käisin kohe Marina galeriist läbi ja varsti saimegi vastuse, et Marina on nõus. Töö läks käima! Festivali ette valmistades tegime Kaisaga Marinale Tartu raeplatsilt tervituseks videokõne. Ta tervitas meid vastu selle fotoga, mida ta lahkesti vabalt kasutada lubas. Kaisa sai selle teose siis Müürilehe esikaanele.”
2011 – Müürilehte hakkab välja andma MTÜ Tartu Kultuuritehas.
2011. aastal ilmub kuus Müürilehte.
2012. aastal ilmub kuus Müürilehte.
Talv 2013 – 25. number, kõik varasemad kaaned mahuvad veel esikaanele ära.
Märts 2013 – Müürileht saab endale veebisaidi.
15.08.2013 – Müürileht tähistab 5. sünnipäeva peoga Genialistide Klubis.
2013. aastal ilmub kuus Müürilehte.
Märts 2014 – Ilmub Helen Tammemäe intervjuu president Toomas Hendrik Ilvesega.
Renee Altrov: „Toomas Hendrik Ilvese pildistamine oli minu jaoks väga märgiline. Pildistasin teda suhteliselt oma karjääri alguses. Pärast seda esikaant hakkasid sugulased minu fotoasja tõsiselt võtma. Varem küsiti kokkusaamistel ikka, et kas tööd ka oled leidnud, ja mina pidin vastama, et ma teen tööd, ma olen fotograaf.„Aga päristööd ka oled leidnud või?” Kui ma presidendi ära pildistasin, ei küsinud keegi enam midagi. Tehtud mees vanema generatsiooni seas.”(Renee on pildistanud 20% Müürilehe esikaantest.)
15.–16.08.2014 – EKKMis toimub Müürilehe festival.
21.08.2014 – ilmub Müürilehe ja Sirbi ühisnumber.
November 2014 – 39. numbris ilmub Gea Grigorjevi artikkel „Kannatava kunstniku portree”, mida illustreeris Vahram Muradyan.
Vahram Muradyan: „Olles panustanud peaaegu iga teise numbrisse alates 2011. aastast, on päris palju variante, mille seast lemmikillustratsiooni valida, kuid jõudsin pildini, mis illustreerib Gea Grigorjevi artiklit „Kannatava kunstniku portree”. Illustratsioon täidab heldelt terve lehekülje, tänu millele on võimalik see välja rebida ja pilt seinale panna. Sellel tööl on ka leheväline järelelu eraldi- seisva suureformaadilise siiditrükiseeriana. Teos sai päris populaarseks, eriti meditsiinitöötajate ringkonnas.”
2014 – Müürileht saab toimetusele ruumi Genialistide Klubis.
2014. aastal ilmub kümme Müürilehte.
2015 – Müürileht saab toimetusele laua Linnalabori kontorisse Telliskivi Loomelinnakus.
Veebruar 2015 – Müürileht paneb kokku 101 ideest koosneva variparlamendi.
Aprill 2015 – Müürileht pälvib Avatud Eesti Fondi Koosmeele auhinna.
Mai 2015 – Müürileht hakkab välja andma teemanumbreid, esimene neist on eestivene teemal.
08.09.2015 – ilmub Müürilehe seni veebis kõige loetum artikkel „Paar sõna korgijoogist”.
Teksti kirjutas Paul Lepasson.
2015. aastal ilmub üheksa Müürilehte.
Jaanuar 2016 – 50. number. Kaanel on Vahram Muradyani temaatiline illustratsioon.
2016. aastal ilmub kümme Müürilehte.
Müürilehe 10. sünnipäeva puhul lisasime terveks aastaks esikaanele juubelitähise.
01.01.2018 – Müürilehte hakkab välja andma SA Kultuurileht ja Müürilehe kontor kolib Tallinnasse Voorimehe tänavale.
2018. aastal hakkab Müürileht ilmuma 11 korda aastas.
Helen Tammemäe: „See foto on tehtud projekti „Eesti läbi 100 silmapaari” raames, kuid Toomas Volkmann lubas meil seda kasutada. Tulin ka täna just Sirje (Runge – toim.) juurest. Veetsin oma pärastlõuna temaga, et rääkida, nagu me ikka räägime, loodusest, kosmosest, armastusest ja surmast. See intervjuu on kestnud nüüdseks juba neli aastat. Pärast Müürilehele tehtud intervjuu lõppu küsis Sirje minu käest, kas ma tahaksin olla tema sõber. Ja ma ütlesin: „Jah, ma hea meelega olen sinu sõber!” Ja see intervjuu jätkub.”
Renee Altrov: „Mul oli Kersti Kaljulaidiga ees üks keerulisem pildistamiskogemus. Olin teda korra varem pildistanud, nii et olin pildistama minnes väga närvis. Aga kõik laabus. Taust oli mul juba enne plaanis, et presidenti esile tõsta, kuid see, et tausta hoidja näha jäi, juhtus kogemata. Kuid sinna ta jäigi, see lisas vürtsi.”
12.02.2019 – Müürilehe sünnipäev IDA Raadios.
Mai 2020: #96
Vahram Muradyan: „Kui peaksin valima ühe lemmiku Müürilehele tehtud kaaneillustratsioonidest, siis see on koroonakaas. Kõik pandeemiasse puutuv oli endiselt küllaltki ebaselge ja otsisin midagi optimistlikku. Lahendus kujutab tulevasi aegu, kui oleme kriisi seljatanud ja naudime suve. Maskid on läinud, päevitamata laik nahal on nagu midagi kergelt lapitavat.”