Mahatma Gandhi on öelnud, et rahva moraalset arengutaset saab hinnata selle järgi, kuidas loomi koheldakse. Kui lähtuda sellest mõttest, siis võiks kindlasti öelda, et 2018. aastal tegi Eesti moraalne arengutase märkimisväärse kasvu, sest loomade olukord paranes paljudes valdkondades.
Asjad on küll ideaalsest kaugel, aga samas saab ka öelda, et seis pole kunagi olnud parem kui täna. Loomakaitseorganisatsioonide eesmärgiks on asjade seisu pidevalt parandada, et kannatused loomatööstustes ja teistes loomi puudutavates küsimustes väheneksid.
2018. aasta ühed olulised võitjad on kindlasti munatööstuse kanad, kes varasematel aastatel on suuresti tähelepanuta jäänud. Tihti ei teata, et Eestis peetakse munatööstuses igal aastal üle miljoni kana (kanaliha tööstuses veel lisaks ligi 14 miljonit). Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad on kanad oma üheks südameasjaks võtnud ja läbirääkimistes ettevõtetega on 2018. aastaks juba 34% Eesti jaesektorist teatanud otsusest minna üleminekuajaga üle puurivabade munade müügile. Sellest on kinni haaranud ka munatootjad, kes teevad plaane oma tootmisest puurid kaotada, kanadel vabalt liikuda lasta ja liigiomaste tegevustega tegeleda. Kampaania eesmärgiks on Eesti munatööstusest puurid kaotada, seega esimesed olulised sammud selle poole on juba astutud.
Teiseks oluliseks arenguks on tsirkustes metsloomade kasutamise keelu jõustumine 2018. aasta juunis. Loomakaitseorganisatsioonide poolt pikalt välja võideldud seaduseelnõu jõustumine andis olulise signaali Eestis väärtustest – riigina ei toeta me enam metsloomade halba kohtlemist tsirkustes. Sellised olulised žestid defineerivad, kuhu paigutame loomade heaolu küsimuse riigina ja on ainult hea meel tõdeda, et selle küsimuse on Eesti võtnud eetilisema hoiaku.
2018. aasta novembris esitasid 18 Riigikogu liiget parlamendile eelnõu karusloomafarmide keelustamiseks. Aasta viimased kuud möödusid suurte debattide tuules, eelnõu saatuse otsustab 2019. aasta alguses Riigikogu. Selle eelnõu vastuvõtmine aitaks päästa 200 000 looma elu, kes Eestis igal aastal karusnaha saamise eesmärgil väikestes traatpuurides elavad ja 6 kuu vanustena tapetakse.
Lisaks võib öelda, et 2018. aastal on oluliselt muutunud ka eestlaste üldine hinnang loomade heaolu puudutavates küsimustes – Nähtamatud Loomad tellis Kantar Emorilt oktoobris avaliku arvamuse uuringu, mille tulemuste põhjal 70% eestlastest leiab, et kauplustes müüdavad tooted peaksid olema valmistatud loomade heaolu silmas pidades. Pea 60% vastanutest arvab, et kanade pidamise puurides võiks seadusega ära keelata. Need vastused annavad kindlasti lisamotivatsiooni, et tuleval aastal reaalseid muutuseid loomade heaks veelgi enam esile tuua!
Kristina Mering on organisatsiooni Nähtamatud Loomad president.
Esilehe foto: Flickri kasutaja Tim Sackton (CC BY-SA 2.0)
