Järgmisel, 59. Veneetsia kunstibiennaalil saab Eesti paviljonis näha Kristina Normani ja Bita Razavi näitust „Orhideliirium. Isu külluse järele” (kuraator Corina L. Apostol), mille lähtepunktiks on Emilie Rosalie Saali (1871-1954) akvarellid ja maalid troopilistest taimedest. Näitusega pakuvad kunstnikud ajalooliste ja uute teoste koosmõjus välja mitmetahulise vaate koloniaalajaloo mõistmiseks ja problematiseerimiseks.

Eesti paviljoni näitus avatakse 2022. aasta aprillis Veneetsias, kus Eesti on kutsutud külla Hollandi ajaloolisesse paviljonihoonesse biennaali peaalal Giardinis.

Näituse idee algpunktiks on umbes 300 pilti 20. sajandi alguses tegutsenud ja tänaseks unustatud Eesti kunstnikult Emilie Rosalie Saalilt, kes maalis troopilisi taimi Hollandile kuulunud Ida-India saartel, kus elas ja reisis koos abikaasa Andres Saaliga aastatel 1899 – 1920. Saali isikust ja tema loost lähtuvalt loovad näitusele uued teosed kunstnikud Kristina Norman ja Bita Razavi, kes oma teostega esitavad hetkel maailmas ja Eestis olulisi küsimusi poliitika, ühiskonna, kultuuri, soo, rahvusidentiteedi ja globaalsete protsesside teemadel. Projekt peegeldab omavahel põimunud ajalugude, „võitjate” ja „kaotajate” suhteid ning nende mõistmise keerukust ja mitmetahulisust.

Kunstnike ja kuraatori tutvustus

Kristina Norman (1979) on Tallinnas elav kunstnik ja dokumentaalfilmide režissöör, kes oma teostes uurib rahvusidentiteedi, ühiskondliku mälu ja avaliku ruumi kokkupuutealasid. Tema seni viimane Eestis esitletud teos on poeetiline dokumentaal-performance „Kergem kui naine” (2019). Normanile on see teine kord Veneetsia biennaalil osaleda, 2009. aastal esindas ta Eestit sooloprojektiga „Järelsõda”.

Bita Razavi (1983) on Iraani juurtega kunstnik, kes jagab oma elu Helsingi linna- ja Eesti maakodu vahel. Tema looming keskendub igapäevasituatsioonide jälgimisele, mille põhjal teeb laiemaid järeldusi ümbritseva kultuuri ja ühiskonna kohta. Oma viimases projektis „Balti remondimuuseum” (2019) on ta uurinud eestlaste remonditegemise praktikaid.

Emilie Rosalie Saal (1871 – 1954) oli Tartus sündinud kunstnik, kes õppis tsaariaegses Peterburis kunsti ja reisis koos oma abikaasa Andres Saaliga toonastel Ida-India saartel. Selle aja jooksul valmisid sajad akvarellid ja maalid troopilistest taimedest ja viljadest. Tema töid hindasid kõrgelt teiste seas näiteks Hollandi Kuningliku botaanikaaia teadlased, 1926. aastal oli Saali teoste näitus Los Angelese Ajaloo, Teaduse ja Kunsti muuseumis.

Corina Apostol (1984) on Tallinna Kunstihoone kuraator, kes on varasemalt töötanud pikemalt Bukarestis ja New Yorgis rahvusvaheliste projektidega, mille fookus on olnud peamiselt sotsiaalselt aktiivsel kunstil. Näiteks on Apostol raamatu „Making Another World Possible” (Routledge, 2019) üks toimetajaid ja rahvusvahelise kunstifestivali „Shelter” kuraator. 16. juulil avaneb Kunstihoone galeriis Corina Apostoli kureeritud näitus Alina Bliumise ja Tanja Muravskaja loominguga.

Projekti valik

Veneetsia biennaali Eesti paviljoni konkursile laekus tänavu 38 kunstiprojekti, mis on viimaste aastate lõikes rekordiline. Nende seast valiti teise vooru viis kunstiprojekti, mida arendati edasi kahe kuu jooksul. Teises voorus osalesid kunstnikud Edith Karlson, Merike Estna koos kuraator Victor Wangiga, Flo Kasearu koos rahvusvahelise tiimiga ning kuraator Alfredo Cramerotti kunstnike Paul Kuimeti ja Sarah Entwistle’i loomingut kaasava kuraatoriprojektiga. Rahvusvaheline žürii tunnustas osalenud kunstnike kõrget taset ja põnevaid loomingulisi suundi.

59. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni konkursi žürii moodustasid Berliini näitusemaja SAVVY Contemporary kunstiline juht Antonia Alampi, Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo, Chicago kunstiinstituudi moodsa ja kaasaegse kunsti kuraator Hendrik Folkerts, Berliini kunstikeskuse KW juhataja Krist Gruijthuijsen, KKEKi nõukogu esindaja Sirje Helme, 2015. aastal Eestit Veneetsia biennaalil esindanud Jaanus Samma ja Kultuuriministeeriumi esindaja Maria-Kristiina Soomre.

Žürii hindas võiduprojekti puhul selle intellektuaalset mitmekihilist ülesehitust, tiimi tehtud põhjalikku uurimistööd ning näituseideega tõstatatud teemade, nagu kolonialismi, naisajaloo ja identiteediküsimuste aktuaalsust tänases maailmas. Näitus loob ootamatu perspektiivi nii akadeemilises kui kunstidiskursuses palju käsitletud küsimustele, kasutades ainulaadset lugu ja kunstiliselt mitmekülgset vormikeelt, tänu millele tekib võimalus panna alus diskussioonile ning avardada arusaamu nii Eesti, Euroopa kui Kagu-Aasia ajaloost.

„„Näituseprojekt „Orhideliirium. Isu külluse järele“ viib meid üllatavasse ja sügavuti läbi uuritud maailma, mida raamib ainulaadne ja ühtlasi nii igapäevane lugu,” põhjendab žürii liige Antonia Alampi otsust, „See lugu räägib viisidest, kuidas kunst ja iha „ilu” järele on olnud tihedalt läbi põimunud kolonialistlike pärandite, patriarhaarsete strukuuride ja klassivahedega, mis endiselt meie kaasaega hiilivad. Ühtlasi on see lugu, mis näitlikustab, kuidas selgelt eristuvaid piirjooni võib olla võimatu tõmmata. Projekti sisse toodud erinevad vaatepunktid seovad kokku kohalikud ja ülemaailmsed kogemused, mis ületavad aja- ja riigipiire.”

Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo: „On suur rõõm töötada 59. Veneetsia biennaali perspektiivis nii inspireerivate kunstnikega, nagu Kristina Norman ja Bita Razavi, kes on väga huvitavas kuratoorses dialoogis Corina Apostoliga. Me läheme taas Veneetsiasse julge sõnumi ja rahvusvaheliselt kõneka projektiga, mida 2022. aastal on võimalus esitleda ajaloolises Hollandi paviljonis Giardini pargis.”

Eesti näitus toimub 2022. aastal erandina 59. Veneetsia kunstibiennaali südames, Giardini näitusealal. Alates 1997. aastast erinevatel pindadel üle Veneetsia linna tegutsenud Eesti paviljoni kutsus oma ajaloolisesse paviljonihoonesse biennaaliala südames külalisena näitust tegema Hollandi paviljoni korraldaja Mondriaani Fond. Hollandlased ise kolivad sel korral oma hoonest välja ning esitlevad oma näitust mujal linnaruumis.

Eesti osalemist Veneetsia rahvusvahelisel kunstibiennaalil korraldab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja rahastab Kultuuriministeerium.

Projekti tiim:

Kunstnikud: Kristina Norman, Bita Razavi, Emilie Rosalie Saal
Kuraator ja tekstide autor: Corina L. Apostol
Arhitektid: b210
Foto- ja videograaf : Erik Norkroos
Koreograaf: Teresa Silva
Helilooja : Märt-Matis Lill