Moekunstiankeet: Elina Laitinen
Lugemisaeg 2 minTelliskivi Loomelinnakus on kuni 18. augustini avatud näitus „Re_form_aktsioon”, kus saab näha noorema põlvkonna kunstnike ja moeloojate sissevaadet kiireloomulises muutuses moesüsteemi.
Näituse lähtepunktiks on rõivas kui tunnet või seisundit edasi andev kehakate, emotsioonide talletaja, narratiivide kandja ja ümberlükkaja. Teemast lähtuvalt tutvustame osalevaid kunstnikke ja neile olulisi rõivaesemeid. Viimases ankeedis saab sõna Elina Laitinen.
Teosed, mida näitusel esitlen: Esitlen kokku nelja tööd: „Lille kleit”, „Pühapäevakleit”, „Rahu kleit”, „Argipäeva kleit”.
Vali oma garderoobist üks riideese või aksessuaar ning kirjelda, kuidas see sinuni jõudis: Mic Maci teksajakk, mille üle kümne aasta tagasi kirbuturult ostsin. See on värvilt pruunikas ja istub väga lohvakalt. Valmistatud ilmselt 80ndatel või varajastel 90ndatel.
Miks see oluline on ja mis on selle eseme lugu: Pean seda minu jakiks ning oleks veider näha kedagi teist midagi sarnast kandmas. See on mul olnud vähemalt 12 aastat ja kannan seda kogu aeg. Sel on suured taskud, mis tulevad alati kasuks, sest hoian seal kõiki oma asju. Lisaväärtust annab fakt, et see on valmistatud Soomes. Mic Mac oli kunagi väga tuntud bränd.
Riietuses ehk keha katmises on minu jaoks oluline: Riided kaitsevad sind, pakuvad varjupaika ja praktilisust ning on seetõttu olulised. Muidugi saad sa riiete kaudu ka endast teistele jutustada.
Riietuses ebaoluline: Riided kui staatusesümbolid.
Moest pole kunagi väljas: Enesekindlus.
Erksaim kunstiline nauding viimase aasta jooksul: Ritva Kovalaineni ja Sanni Seppo fotonäitus „Forests of the North Wind” Turu kunstimuuseumis. Näituse fotod on tehtud Soome loodusmetsade kaitsealadel, mis moodustavad praegu vaid mõne protsendi Soome metsaaladest.
Alt üles vaatan: Keskkonnaaktivistidele ja teistele, kes püüavad maailma kõigi jaoks paremaks kohaks muuta.