Sotsiaalmeedia kogukonnagrupid peegeldavad eestlaste olmet, teravaid teemasid ja kurioosseid juhtumeid Ida-Virumaalt Saaremaani välja.

Illustratsioon: Nadezda Andrejeva

Facebooki asumigrupid on saanud oluliseks suhtlusplatvormiks, kus kajastuvad kohalike elanike huvid, mured ja sotsiaalne dünaamika. Need pakuvad võimalust arutada kohalikke küsimusi, jagada teateid ja otsida abi. Nagu suhtleksid päriselt oma naabritega.

Vähemalt selline oleks ideaalne asumigrupp. Mida peegeldab aga reaalsus? Piilusin oma minivaatluse käigus sel kevadel 60 Facebooki asumigruppi kõikidest Eesti maakondadest, sh nii linnaosa- ja vallapõhistesse kui ka maakonnaülestesse.

Mida suurem on asum, seda tõenäolisem on, et sellele on loodud suisa mitu eri eesmärgiga gruppi. Linnades jaotutakse linnaosade kaupa, linnast eemal küladeni välja. Laias laastus saab need grupid jagada neljaks: üldine elanike grupp, asumis omavalitsuse või kohaliku meedia hallatav grupp, kuulutustele mõeldud grupid ja „Märgatud kuskil Eestis” stiilis grupid.

Eraldi saab välja tuua näiteks ukrainlaste või välismaalaste grupid Eesti eri piirkondades, mis moodustavad omaette kogukonnad. Kuigi asumigruppides saab arutada kohalike probleemide üle, on mõne konkreetse probleemi jaoks loodud tihtilugu suisa eraldi grupp, näiteks Nursipalu harjutusväljaku laienemise vastane grupp Võrumaal ja Jõelähtme-Maardu grupp, kus kaardistatakse regulaarselt kohaliku jäätmejaama haisu.

Gruppides on enamasti „suurimad panustajad” või administraatorid, kes panevad paika, mis sisu seal jagatakse. Liikmete arv võib küündida mitmete tuhandeteni, kellest suurem osa on passiivsed jälgijad.

„Jaanipäevaks ripsmed korda” ja „Kaotatud banaan”

Kuna tegu on siiski Facebookiga, on kõige levinumad postituste kategooriad reklaamid ja kuulutused. Nii mõneski grupis „kogukond” sellega piirdubki.

Teisalt on kohalike ettevõtete ja teenusepakkujate jaoks asumigrupp justkui ärimeka, kust näiteks iluteenindajad, kodukondiitrid, koristajad, tervendajad, lapsehoidjad või ehitusmeistrid uusi kliente leiavad. Lisaks otsivad ka kohalikud elanikud just sealt soovitusi teenusepakkujate kohta või lihtsalt abikäsi väiksemateks töödeks. Enamasti ka saadakse vajalik vastus.

Samuti koondub gruppidesse elanikele üsna kasulikku teavet teenuste, tööpakkumiste, kultuurielu ja vaba aja veetmise võimaluste kohta. Mida väiksem asum, seda rohkem on ka näha omavahelist suhtlust asutuste ja elanike vahel.

Kõikidesse gruppidesse jagub postitusi kadunud-leitud asjade kohta. On siiralt üllatav, kui paljud asjad jõuavad tagasi omanikuni. Mõned neist hakkavad ka oma elu elama. Tallinna gruppides levisid pildid bussipeatusesse jäetud karkudest. Kommentaarides juureldi, kas on toimunud imeline tervenemine või tegu on kargujagamisteenusega.

Mis puutub ostu- ja müügikuulutustesse, siis on rõõm näha, kui paljud seisvad asjad, üle jäänud materjalid või tooted uue omaniku leiavad. Kui kohalikust poest on värske piparmünt otsas, siis ehk on grupis kellelgi pakkuda.

Üldine reegel on, et kui juttu tuleb kohalikest otsustest või poliitikast, lähevad kommentaarid tuliseks.

Eestlasele meeldib vinguda

Tihtilugu postitatakse gruppi arupärimisi just omavalitsustele. Teisalt on kohaliku valitsuse kritiseerimine see, mis elanikud postituste kommentaarides kokku toob. Ette võetakse nii ametnike palganumbrid, ametisse nimetatud uued juhid, halvasti organiseeritud ühistransport või liikluskorraldus teetööde ajal. Samas on näha, et nii mõneski grupis on elanikud siiralt huvitatud, kuidas omavalitsus või linn raha kulutab.

Üldine reegel on, et kui juttu tuleb kohalikest otsustest või poliitikast, lähevad kommentaarid tuliseks. Narva grupis laidetakse piiripunktis toimuvat. Haapsalus on tehtud vihane postitus punaste nelkide kohta. Kaja Kallas, Reformierakond, NATO ja venelased on põhilised süüdlased kõikvõimalikes probleemides, kuid enamasti jäävad need vestlused vihaste netikommentaaride tasemele.

Asumigruppide liikmed ei ole kindlasti suu peale kukkunud ja nii mõnigi postitu s võib langeda kollektiivse ärapanemise ohvriks. Kõige ilmekamalt on seda näha grupis „Märgatud: TARTUS”, kus tuleb olla valmis ootamatusteks. Näiteks kui otsitakse endale võitluskunstiklubi, siis kommentaarides soovitatakse minna ööklubi Maasikas ette. Või kui postitatakse anonüümselt pilt Emajõest kala püüdvast toidukullerist, vastatakse sõimuga.

Teistes gruppides esineb ninakaid nalju ja torisemist pigem harva. Näiteks jagatakse postitust toimuva laada kohta ja keegi kommenteerib: „Mõttetu laat!” Või kui asumisse tuleb jäätiseauto, siis väidetakse, et see rikub vaikust.

Kui on üks asi, mis inimesi üle Eestimaa ühendab, siis see on viha kõnniteel parkimise vastu.

Naabrivalve ja hukas noorus

Üks põnevaimaid nähtusi, mis tõesti viitab mingisugusele kogukonnatunnetusele, on gruppides toimuv naabrivalve. Varguste, peksmiste ja muude kuritegude korral otsitakse just asumigruppides pealtnägijaid või soovitakse lihtsalt teisi hoiatada. Olgu siis tähelepanu all äsja vanglast vabanenud vägistaja, kes naabruskonnas liigub, või keegi tegelane, kes igale poole knopkasid maha viskab. 

Kui on üks asi, mis inimesi üle Eestimaa ühendab, siis see on viha kõnniteel parkimise vastu. Kui pargid kuskil korraks kõnniteele, on pilt sinu autost tõenäoliselt juba kohalikku asumigruppi jõudnud ja elanikud ei hoia end kommenteerides tagasi. Ei jää ka märkamata, kui kohalik kuulsus keelumärgi alt oma BMWga läbi sõidab. 

Peale liikluse ajavad asumigrupi liikmetel harja punaseks ka kohalikud noored. Olgu siis põhjuseks pealt nähtud peksmine Õismäel, „filigraanselt” ärasoditud raamatukogu tualett Viimsis või valvekaamerasse jäädvustunud liikluskoonuserööv Sakus. Põltsamaal kooris keegi kaks korda järjest noorelt puult koore maha. Pärnus pritsivad noored bussipeatuses inimesi veepüstolitest. Tartus bussipeatuses e-sigaretti suitsetavatele pealtnäha alaealistele lubatakse kutsuda politsei. Kommentaarides jagatakse arvamusi, et lapsed on halvasti kasvatatud ja mis meie noortest niiviisi küll saab.

Mida linnale lähemal, seda rohkem on kaotatud-leitud AirPodse, ning mida kaugemal, seda rohkem soovitakse gruppides mulda osta.

Erinevused linnas ja maal

Kui maapiirkondades inimesed teavad üksteist, siis linnaosagruppides esineb postitusi, millega otsitakse uusi tutvusi, näiteks sõbrannat Lasnamäel või sõpra Kadriorus, kellega koos trenni teha või pisut pilli mängida. Pisemates eramajadega asumites tehakse samuti üleskutseid kogukonna loomisele.

Väikesed erinevused joonistuvad välja linnaosa, linna külje all asuva valla või juba maakondlike gruppide vahel. Linnaosades on oluliseks teemaks linnaplaneerimine ja kogukonnaüritused, näiteks Kadriorus, Uues Maailmas ja Karlovas. Linnadest kaugemale minnes on suhtlus keskendunud abipalvetele ja teenuste osutamisele, kuid kogukonna ilmingud säilivad. Tundub, et näiteks koristustalgud on jätkuvalt ettevõtmine, mis kogukonda kokku toob.

Tallinna või Tartu linnaosades, nagu Nõmme, Lasnamäe, Kadriorg või Ränilinn, teevad elanikud grupis ettepanekuid, kuidas kodukohta mõnusamaks muuta. Olgu selleks väliujula või rabas oleva liiga märja matkaraja kuivendamine. Sama toimub ka näiteks Elva grupis, kus avaldati soovi rohkemate avalike tualettide järele. Haapsalu ja Põltsamaa grupis väljendatakse pahameelt, kui ürituste või toidukohtade nimed on inglise keeles.

Kokkuvõttes ei ole linnade ja maapiirkondade asumigruppidel suuri erinevusi – kõik armastavad loodust ja virmalisi, vihkavad reostust ja sobimatuid liiklusolukordi. Silmapaistev on aga see, et mida linnale lähemal, seda rohkem on kaotatud-leitud AirPodse, ning mida kaugemal, seda rohkem soovitakse gruppides mulda osta.

Vahel kuuleb ka väga eriskummalistest seikadest, nagu tulnukalaevad merel Käsmus ja miks Paides piimavabrikus maa seest piima välja pritsib.

Nostalgia, loodus ja loomad

Kohalikke ühendab armastus kohaliku ajaloo, loomade ja looduse vastu. See kehtib igas Eesti nurgas. Mitmetes gruppides, näiteks Narvas, Viimsis, Elvas, Käsmus, Kiviõlis, Pirital või Palamusel, jagatakse vanu fotosid, mälestusi, uuritakse ajalugu või renoveeritakse mälestisi.

Ilusate looduspiltide või kadunud-leitud lemmikute postituste all ei sõimata üksteist. Pea igas grupis jagati pilte virmalistest. Sagedased on ka postitused kodukoha ilusast loodusest. Samuti märkab naabrivalve igasugust reostust või hooletult maha visatud prügi looduses või majade ümber.

Kõik elavad kaasa, kui bussipeatusest leitakse kehvas seisus hüljatud koer ja talle otsitakse abi. Igas asumis on lemmikloomad, keda kõik teavad. Kass Neeme või kass Sassi seiklustele Uues Maailmas elad ikka kaasa. Lendu pistnud eksootilised linnud erutavad. Viljandis on koer autorooli roninud. Hiiumaal ootab lehm bussi. Nii linnas kui ka maal võib kohata vabajooksukana. Tänu asumigruppidele leitakse üles mitmed kadunud loomad. Kindlasti pildistatakse ka kohalikku rebast, nähtud karu, šaakalit või kurge posti otsas.

Parem ja kiirem kui Google

Asumigrupp võib olla kiireim koht, kust saada infot mõne erilise nähtuse või tavatu olukorra kohta. Teavitatakse elektrikatkestustest, kraanist voolavast kahtlasest veest ja õues levivast haisust. Sage on ka grupi kasutamine Google’i asemel. Näiteks soovitakse kuulda soovitusi kuivatusfunktsiooniga pesumasinate kohta ja tahetakse teada, miks Pärnus järsku sõdurid on.

Vahel kuuleb ka väga eriskummalistest seikadest, nagu tulnukalaevad merel Käsmus ja miks Paides piimavabrikus maa seest piima välja pritsib. Elvas juureldakse, kas linnas maandunud kopter on Oleg Grossi oma. Inimesed on ikka uudishimulikud, uuritakse liiklusõnnetuste tagamaid või kommenteeritakse tulistamisjuhtumit Sakus.

Kui tekib igatsus naabrite järele, siis virtuaalsed naabrid asumigrupis ajavad asja ära. On igati sobiv teha gruppi postitus ja küsida suhkrut, kui endal kodus parasjagu ei ole. Kodukandi inimest ikka aidatakse. Võib ka ise hakata „suurimaks panustajaks”. Netisuhtluseks tuleb muidugi kasvatada paks nahk, aga ega naabritega ei peagi ju kerge olema.

Valim koosnes järgmistest gruppidest (vaatlusperiood jäi sõltuvalt grupi aktiivsusest vahemikku jaanuar kuni mai 2024):

„Kadrioru Selts”, „Kakumäe elanikud”, „Keila kihelkonna elanikud”, „Kesklinna elanike teated”, „Lasnamäe elanike teated”, „Õismäe elanike teated”, „Pirita elanikud”, „Saku Valla Elanikud”, „Viimsilased”, „Märgatud Kehras/ Aegviidus /Anija vallas”, „Märgatud Nissi vallas”, „Märgatud Tallinnas”, „Märgatud-Paldiskis”, „Tabasalu elanikud”, „Nõmmekate kogukond”, „Mustamäe kogukond”, „Kalamaja”, „Kuusalu kuulutaja”, „Nõmmekad”, „Uus Maailm”, „Новости Маарду / Maardu News”, „Kopli liinide elanikud”, „Hiiumaa Heaks”, „MÄRGATUD KIVIÕLIS”, „Моя Нарва Minu Narva – все о городе, в котором мы живем”, „Märgatud Jõhvis”, „Paide Inimesed”, „Märgatud Paides”, „Jõgevamaa kuulutaja”, „Meie Jõgeva vald”, „Palamuse kogukonnas aktuaalne ja päevakajaline”, „Põltsamaa Elu”, „Elame Mustvee vallas”, „Laulasmaa kuulutused”, „Rakvere kogukond”, „Käsmu”, „Võsu rahvas”, „HAAPSALU & LÄÄNEMAA”, „Märgatud PÄRNUS”, „Põlva valla elanikud (Põlva vald)”, „Mis Toimub Raplamaal”, „Märgatud saaremaal”, „SAAREMAA RAHVAS”, „Märgatud: TARTUS”, „Tartu elanikud (Tartu linn)”, „Annelinna elanikud”, „ELVA”, „Karlova elanikud”, „Raadi alevi elanikud”, „Ränilinna elanikud”, „Ropka elanikud”, „Tartu kesklinna elanikud”, „Märgatud ‘Otepääl’”, „Viljandi 24/7”, „Viljandimaa”, „MÄRGATUD Viljandis”, „Võhma Linn”, „VÕRUKAD SUURIM :) ;) (y)”, „Võrukad! 27,0 tuh liiget”, „Märgatud: Võrus”

Helena Hanna Juht on Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant, kes on nutikalt ühendanud koolitööd ja sotsiaalmeedias skrollimise.