Teie ees on juunikuiselt värske ja hästivalitud kultuurimenüü.

Suve alguses toimub Eestimaal nii palju kõikvõimalikke sündmusi, et kogumassist mingeid väljanoppeid teha on õige keeruline. Sestap paneme südamele plakatiseintest ja (sotsiaal)meedia-kuulutustulpadest ikka muudkui lahtiste silmadega mööduda! Siin aga siiski mõned eriti hoolikalt valitud juunikuised kultuursed ettevõtmised.

elektron.arti eksperimentaalse lühiresidentuuride sarja „Viis gestuuri…” järjekord on jõudnud eriilmeliste kunstnike Marta Vaariku ja Gregor Kullani, kes ülehomme, 13. juunil kell 20 elektron.arti kunstisaalis oma eelneva kümne päeva jooksul toimunud dialoogi tulemust esitlevad. Kuidas ja mis täpsemalt toimub, saame mõistagi teada alles kohapeal, sest gestuur elektronartlikus tõlgenduses tähistab lihtsalt idee performatiivset kehalist väljendust. Ootame, nagu öeldakse, huviga.

Pealinna pop-up-peosarjad Disco Tallinn ja Must Mesi annavad 14. juunil n-ö suurele suvele avapaugu ühe korraliku ühispeoga tänavu viiendat juubelit tähistavas Botikus. Avatud on nii vohavasse rohelusse mattunud tüüne suveaed kui ka Botiku siseruumid, helidega kostitab muusikaline crème de la crème, s.t puldis võtavad koha sisse Heidy Purga, Widenski, Bert On Beats ja Tom Lilienthal. Põhja-Tallinnas näeme, elagu suur suvi!

15. juunil avatakse Tartu Ülikooli botaanikaaias luksemburgi kunstniku Justine Blau näitus „Looduse loor” (kuraator Fanny Weinquin). Väljapaneku eesmärk on uurida looduse ja kultuuri koosmõju ja dilemmasid, kasutades selleks muu hulgas mustkunsti, konserveeritud seebimulle ja soolakristallidest kasvatatud kompositsioone. Näitus sisaldab kõikjalt Euroopast pärit herbaariume ja seemnepanku ning (mh väljamõeldud) kirjeldusi Galápagose saartelt, kus Charles Darwin visandas osaliselt oma evolutsiooniteooria.

Tartus Tampere maja galeriis saab kuni 16. juunini teha ajarännaku ca 25 aasta taha, toonaste Tartu boheemlaste seltsiellu. Selleks annab elava võimaluse Tõnu Tamme sõprade Anton Aunma ja Lauri Kulpsoo tema värvifotodest kokku pandud näitus „Üle jõe”. Möödunud aastal ootamatult meie seast lahkunud Tõnu „Tõnn” Tamm oli iseõppinud Tartu fotograaf, leiutaja, eksperimentaator, rangefinder-kaamerate entusiast, pinhole-fotograafia eestvedaja ja õpetaja kõrgemas kunstikoolis.

(Tõlke)kirjanduse rindelt võib aga kuulutada, et põhimõtteliselt võib nüüd vist ka issanda päike looja minna, sest juunis ilmub viimaks eesti keeles James Joyce’i modernismiklassika tähtteos „Ulysses”. Üle sajandi tagasi, 1922. aastal Pariisis ilmunud teose on eestindanud ei keegi muu kui Paul-Eerik Rummo, toimetanud Märt Väljataga, kirjastanud Varrak, sarjaks muidugi Hieronymus. 880 lehekülge soliidset suvelugemist! Suurteost esitletakse 17. juunil kell 18 Tallinnas pubis Kennedy’s (Pikk 13).

Kumus saab alates 21. juunist osa väljapanekust „Ajalugu ja müstika. Ladina-Ameerika kunst ja Euroopa”. Ladina-Ameerika ja Euroopa kunstisuhteid fookusesse võtvale näitusele on valitud teosed kahest eri ajastust: 17.–19. sajandi maalid Hispaania koloniaalvõimu aegadest ning 20. sajandi Argentina, Colombia, Kuuba, Mehhiko, Peruu, Tšiili, Uruguay ja Venezuela modernistlike kunstnike tööd. Kuraatorid Sirje Helme ja Kadi Polli.

Kuni 26. juunini saavad huvilised väisata üle Aegna saare laiuvat Keithy Kuuspu kureeritud kohaspetsiifilist näitus-rännakut „AEGn/a: näitus Tallinna kesklinnas”, mis on loodud maikuus toimunud kunstiresidentuuri tulemusena. Vaataja seisab silmitsi üheksa rahvusvahelise kunstniku tunnetuse ja nägemusega ajast, selle puudumisest või ka üleküllusest. Aeg(na) avaldub ka olmelisel tasandil: saarele käib reedest pühapäevani kolm praami, nädala sees vaid kaks.

28.–30. juunini toimub Tartu kultuuripealinna aasta tuules piirilinnas Valgas ühel ajal tervelt kaks uut üritust. Esiteks värske lühifilmide festival Valga Hot Shorts, mis keskendub ellujäämise ja arenemise väljavaadete otsingutele ning inimlikkuse võimalikkusele muutuvas maailmas. Teiseks toimub Raketibaasis esimest korda elektroonilise muusika festival Valga Glow, kus 40 tunni jooksul paitab kahel (techno/ambient) laval kuulajate kõrvu ja seab tantsusamme muljetavaldav hulk live-esinejaid ja DJsid.

Teel Valka (või ka vastupidi) tasub aga seada sammud heaga läbi Põlva, sest esiteks avati Põlva kultuurikeskuses mai lõpus uus kaasaegse kunsti galeriipind, lisaks muidugi ka selle avanäitus, Margret Paide kureeritud „Lapsepõlvepunk”. Augusti lõpuni avatud väljapanek esitleb Põlvamaalt pärit või seal tegutsevate kunstnike töid ning kõnetab muidugi lapsepõlvemeenutusi ja neist johtuvat magusat nostalgiat. Kunstnikespekter on lai: Toomas Kuusingust Aapo Ilveseni, Kadri Toomist Billeneeveni jne jne. 

Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis on kuni 18. augustini avatud näitus „Re_form_aktsioon”. Tegemist on festivali „Ma ei saa aru” tarbeks kokku pandud (kuraatorid Marion Laev ja Bianka Soe) grupi noorema põlvkonna kunstnike ja moeloojate sissevaatega kiireloomulisse muutusse moesüsteemis – see on Zeitgeist täis kriitilisi mõtisklusi, vanade narratiivide lõppakorde ja uute väärtuste pealesõite. Väike meeldetuletus, et ka moekunst on kunst ning tema keskmes on rõivas!

Lõpetuseks meenutame veel, et mai lõpus avati Kondase keskuses Viljandis, Valga muuseumis ning Tartu Ülikooli muuseumis ühekorraga suur kolmik-ülevaatenäitus „Varjatud maailmade avardumine. Ida-Euroopa autsaiderkunst”. Kondase keskuse kureeritud väljapanekul saab kuni 29. septembrini näha seni laiema publiku eest varjul olnud teoseid kümne riigi autsaiderkunsti kogust – peamiselt esitletakse psühhiaatriahaiglates või erihooldekodudes sotsiaalses isolatsioonis sündinud kunsti, kokku üle kahesaja teose 59 autorilt.