„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Sel korral anname sõna muusikaeksportijale ning 2024. aasta muusikaettevõtluse auhindadel aasta mänedžeriks valitud Marili Jõgile.

Oled oma pea kümneaastase karjääri jooksul palju saavutanud. Sinu artistid tuuritavad edukalt üle maailma. Mida pead enda tugevusteks mänedžeri ja agentuuri esindajana ning mida kujutab endast koostöö artistiga, et see kõik sünniks?

See teekond, eriti ekspordi suunal, on üldiselt pikk protsess tõesti. Aga põnev! Tugevusteks ongi ehk uudishimu, järjepidevus, leidlikkus, empaatia ja armastus oma töö ja selle loomingu vastu, millega toimetan. Sära ja kirge peab olema, siis saab navigeerida, hoogu lükata ja ehk nii mõnegi mäe paigast liigutada. Sest tegelikult ma usun, et peaaegu kõik on võimalik. Töötahet ja julgust peab muidugi jaguma. Alustan iga päeva üldiselt võrdlemisi märkimisväärse põnevustundega. Võtmetähtsusega on kindlasti kommunikatsioon, sest seda on selles töös kuhjaga ning paljudel suundadel. Ja suhtlemine mulle meeldib! Ajapikku olen panustanud ohtralt ka rahvusvahelise kontaktivõrgustiku kujunemisse. Kontaktiloomet naudin samuti täiega! Üsna tavapärane praktika on erinevate parimate lülide ühendamine ja ka konsulteerimine. Eks aja jooksul kujunenud teatav kogemuste pagas aitab samuti kaasa. Koostöö artistiga peab olema üks mõnus sümbioos täis usaldust, pealehakkamist, sitkust, unistamist ja tuumakat sisu, et mõlemad pooled saaksid teineteist inspireerida. 

Kuidas sa potentsiaaliga artisti ära tunned?

Andekas ja kvaliteetne looming, sisu ning lähenemine. Omanäolisus, karisma, südikus. Avatud mõtlemine ja ambitsioonikus, tegutsemistahe ja -võime. Resoneeruma peab, mingi säde tekkima!

Kõige keerulisemad olukorrad, millega pead mänedžerina silmitsi seisma?

Kuna see töö hõlmab endas väga erinevaid nüansse, võib olla ka äärmiselt erinevaid väljakutseid. Aga kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab! Nii leiavad ka kõige keerulisemad olukorrad üldiselt lahenduse. Näiteks, kuidas teisest maailma otsast lavale jõuda, kui lend on tühistatud, või kuidas realiseerida suuri plaane piiratud vahenditega. Seda viimast tuleb ekspordi suunal võrdlemisi tihti ette, sest see tegevus on kallis ja aeganõudev. Nii tuleb ikka ette, et käivituvad eri supervõimed, olgu selleks näiteks läbirääkija, logistik, suhtekorraldaja, strateeg või raamatupidaja. Keerukused käivad aga asja juurde ja üldiselt pigem vaatan neid momente kui protsessi osa, mis jälle kusagile sammukese edasi viib. On lahe tunne, kui väljakutsest/riskist saab rõõm või õppimismoment, mis on hoidnud aju terava.

Mida soovitaksid muusikatööstusest huvitatud noorele, kes sooviks oma jala muusikamänedžerina ukse vahele saada?

Tuleb lihtsalt otsast pihta hakata. Olla avatud, töökas, kohusetundlik, valmis suhtlema, mänguline, innustunud ja südamega asja juures. Kui koostöö klapib, püsida järjepidev ning kui endale meeldib, kujuneb sellest ilmselt võrdlemisi pikk reis. Loetletu aga peaks kindlasti olema kahepoolne ehk ka artist peaks olema täis entusiasmi. Samuti võiks omavahelised kokkulepped ja ootused võimalikult selgelt sõnastada. Arvestada võiks ka, et töö võib nõuda ohtralt sisendit, enne kui soovitud tulemusteni jõuda. Kui kunagi artisti tugistruktuurina alustasin, siis korraldusmaailmas oli kogemust juba üksjagu, kuid ega ma mänedžeritöö spetsiifikast suurt midagi ei teadnud. Aga süttis säde ja hakkas hullult meeldima! Tundus, et nii palju saab ära teha – ilusal eesmärgil! Mul on ka akadeemiline taust, aga parim õpetaja on ikka protsess ise. Alustuseks oleks ehk mõistlik osaleda mõnel tööstuse kontaktsündmusel või tutvuda Music Estoniaga. Samuti on nutikas leida endale mentoreid, minul on neid mitmeid. Näiteks esimene mentor, kellega mul on tänini väga tugev side, on oma valdkonna täielik tipp Iirimaalt. Värskeim aga – nii mitteametlikul kujul – koosseisu R.E.M. mänedžer. No on ju põnev!