Taas on aeg vaadata tagasi möödunud aastaringile ja teha põhjapanevaid kokkuvõtteid. Mis teemad ja autorid huvitasid Müürilehe veebilugejaid lõppenud aastal enim? Paistab, et peamise märksõnana saab välja tuua vana hea klassiküsimuse!

Marju Lauristin. Foto: Mana Kaasik

Ei tule teile (nagu ka meile) küllap üllatusena, et mäekõrguselt enim huvilisi kogus Müürilehe veebis 2024. aasta tekstidest Henri Kõivu intervjuu Marju Lauristiniga pealkirjaga „Vaimult suureks saamine pole enam popp” meie üleminekuteemalisest mainumbrist.

Tervikuna populaarseimaks osutus nähtavasti aga klassiteemale pühendatud oktoobrileht, kust tõusid sedakorda 12 parima hulka Tõnn Viigi provotseeriv teoreetilisem artikkel „Ära ehmu! Räägime Marxist!”, Keiu Telve eliidi (näilisuse) markereid kõnetav „Ka rikkad nutavad” ning Sanna Kartau isiklikum-esseistlikum (kogemus)lugu „Sanna, kas sa oled vaene?”. Sellesama oktoobrinumbri päevakajakülgedelt kerkis esile Gregor Mändma põhjalik ja empaatiline küsimus „Miks meil ei jätku solidaarsust palestiinlastele?”. Oktoobris veebis ilmunud artiklitest trügis aasta loetuimate tippu ka Sabina Ummelase õpilaste riietusharjumusi rehabiliteeriv päevakommentaar „Tublid tüdrukud pükse ei kanna”.

Andrei Kedrini illustratsioon Keiu Telve artiklile „Ka rikkad nutavad”

Aasta alguspoolelt köitis lugejate tähelepanu Helena Aadli kurikuulsa linnaruuminäituse „Hetk” tuules tehtud kiirkohting-välkintervjuu Estookini ja Rebeca Parbusega, märtsinumbri ööelusektsioonist loeti aasta jooksul rõõmustavalt palju Lena Kure ja Jens Jaanimäe koostatud „Väikest kohalike kvääriruumide välimäärajat”.

Suvelehest leidsid lugejad enim äratundmist Paula-Stina Tasase analüüsiva sulega kirja pandud kogemusloost „Töötuse talumatu kergus ehk Minu aasta töötuna”, erakordselt populaarseks osutus ka Kaarin Kivirähki emaduskogemust arutav-analüüsiv tekst „Rohkem burgerist, vähem friikatest ehk Emaks saamise metamorfoosist”.

Nagu ikka, murdis esikaheteistkümne hulka me suvenumbri püsirubriik „Suur suve raamatuhoroskoop igale tähemärgile 2024” ning usutavasti ei tule siinkohal kellelegi liigse üllatusena ka lugejate suur huvi novembrilehe kultuurikülgedel laiutanud Henri Kõivu ja Helena Aadli ülipõhjaliku artikli „Kas me sellist kultuuripealinna tahtsimegi?” vastu.

**

Arhiivilugudest on, nagu ikka, loetud enim Jaan Pehki igihaljast „Tavalist kimchi-retsepti” aastast 2017, lisaks tunti rõõmustavalt palju huvi aasta alguses n-ö laivi lennanud Müürilehe residentuuritaotluste üleskutse vastu.