Kontserdisarjas HELIjaKEEL kõlab Andrei Volkonski ja Helvi Jürissoni looming
Lugemisaeg 3 minKontserdisari HELIjaKEEL eesti autorite heli- ja sõnakunstist võtab oma teise hooaja järgmise kontserdi fookusse helilooja Andrei Volkonski ja poetess Helvi Jürissoni loomingu. Kontserdiõhtud pealkirjaga „Selle ilma kõlakojas” toimuvad koostöös sarjaga „Mõisamängud” 22. märtsil kell 19.00 Tohisoo mõisas Raplamaal ja 23. märtsil kell 18.00 Suuremõisa mõisas Hiiumaal.
Eesti kultuuri mitmel moel mõjutanud vene helilooja vürst Andrei Volkonski oli abielus arsti ja luuletaja Helvi Jürissoniga, eesti kultuuri üks värvikamaid loojaisiksusi Peeter Volkonski on nende poeg.
Helvi Jürissoni luulet loeb autor ise ja näitleja Merle Jääger. Oma vanematest ja nende loomingust räägib Peeter Volkonski. Muusikat esitavad Harry Traksmann ja Olga Voronova viiulil, Laur Eensalu ja Arvo Haasma vioolal, Leho Karin tšellol ja Diana Liiv klaveril.
Eelmisel aastal oma 85. sünnipäeva tähistanud Helvi Jürissoni kaheksas täiskasvanutele mõeldud luulekogu „Selle ilma kõlakojas” koondab tekste alates 1998. aastast ning raamatusse on põimunud ka eri riikides üle aastate kulgenud sügav side Andrei Volkonskiga. Lummavad kujundid, muusika kohalolu nii sisus kui vormis, inimhingede pöörised üksindusest hetke puudutusse. Kuigi Helvi Jürisson ei ole just palju armastusluulet kirjutanud, on tema luule inspiratsiooniks just see — piiritu ja hoomamatu sügavik, mis võib pühalikuks avaneda ka kõige tavalisemas.
Andrei Volkonski oli üks olulisemaid vene nn underground-heliloojaid-avangardiste, silmapaistvamaid klavessiniste ja vanamuusika liikumise alusepanija Nõukogude Liidus. Ta rajas kuulsa vanamuusikaansambli „Madrigal” ning tema tegevus ja karisma andsid neli aastakümmet tagasi määrava impulsi ka „Hortus Musicuse” loomiseks. Andrei Volkonski oli esimeste seas, kes hakkas Nõukogude Liidus tegelema dodekafooniaga (kompositsioonimeetod, mis tuntud ka kui helikõrguste serialism), tema mõju kaasheliloojatele oli suur. Andrei Volkonski varase loomeperioodi, neoklassitsistlikud Klaverikvintett d-moll op 5 (1954) ja Sonaat vioolale ja klaverile op 8 (1955) on sündinud sel ajal, kui nägi ilmavalgust ka Peeter Volkonski. Juba neis teostes ilmneb väljendusjõuliselt Andrei Volkonski isikupärane käekiri nüansitundliku kõlamaailma, karakteersete kujundite ja materjali dünaamilise arendusega. Kontserdil kõlab lisaks veel salvestusena (Andrei Volkonski klavessiinil) 1974. aastast pärinev põnev kompositsioon Mugaam tarile ja klavessiinile.
Kontserdisari HELIjaKEEL sai alguse 2012. aasta sügisel. Kui esimesel hooajal ühendas heliloojaid ja kirjanikke perekondlik lähedus, siis sel hooajal on heli ja keelt ühendavaks lüliks loominguline lähedus ja vastastikune inspireerimisvõime. Hooaega jäävad lõpetama koostöös kirjandusfestivaliga HeadRead toimuvad kontserdid Timo Steineri ja nigeeria kirjaniku Ben Okri loominguga maikuus.