Müürileht haaras sabast ja sarvedest neljal tudengiteatril, mis on Eesti harrastusteatrite hulgas tugevalt kanda, nime ja mainet kinnitanud. Eks on nii mõnigi kord juhtunud, et harrastajad suudavad mõnele professionaalilegi silmad ette teha. Trupid räägivad, kes nad on ja mida teevad. Ehk leiab ka mõni Müürilehe lugeja endale siit uue huvitava trupi, mille tegemisi jälgima asuda või millega liituda.

Hedvy Altermann ja Kadri Altermann

Kõik algas Suurest Paugust. Ehk kui Auli Auväärt asutas MTÜ Altermanni raames tudengite trupi. Ja nii saidki meist altermannid. Kelle jaoks meelelahutusekilluke rutiinsesse argipäeva, kelle jaoks vabastav elamusehetk, kelle jaoks tõsiseltvõetav missioon, kelle jaoks päikesekiir, mis muutis elu kardinaalselt, kelle jaoks koht, kus on head sõbrad koos, kelle jaoks teatrialane eksperiment – ühisosana tunnetame aga kõik, et tudengiteater on meis midagi muutnud ja sümbioosi tagajärjel on tekkinud täiesti uus kooslus. Meie – altermannid. Koos veedetud aeg – mängulised proovid, kus saab palju naerda ja improviseerida, töised, eesmärgistatud hiliste õhtutundideni kestvad proovid nälgimisvastaste näksidega peale pikka kooli- või tööpäeva, ühised jõulu-, sõbra- ja igasugu muud päevad, vaikivad üksmeelsed hingekeelsed hetked lava taga enne etendusi… Kõik see on meid kokku põiminud. Ja seda ei kirjelda paremini ükski sõna kui lihtsalt TudengiTEA(L)TERmann – mitte demokraatlik diktatuur, vaid demokraatlik anarhia. Ja see kõik ongi põhjus, miks me ei jäta kaks korda nädalas Tiigi seltsimajja või Lille majja kokku tulemata ja proovi(ta)mata. Sest me ei mõtle, et me ei taha. Sest me tahame. Ja tudengiteatrit peakski tegema seetõttu, et tahetakse – teistmoodi poleks see enam õige asi. Eks ta ikka üks lurr ole, kui Tõnissoni tsiteerida. Seetõttu oleme kõik retseptid ise välja mõelnud (ja supi ära ka söönud) ehk lavastused valmivad alati trupivaimust vaimustatuna ja mine tea – ehk kunagi anname ka kaua hellitatud kokaraamatu välja…? Altermannid – nagu nimigi vihjab – otsivadki alternatiive. Tavalist saab ju ometi ka imelikustada. Miks minna otse, kui saab ka ringiga? Miks jääda foorumiteatri juurde, kui on veel olemas komöödia? Ja miks üldse komejantida, kui saab ka draamakuningannatada? Ja milleks üldse draamat teha, kui krimka hoiab pulsi kõrgel? Ja milleks üldse nii pikalt rääkida, kui saab ka öelda, et Altermann on tudengiteater, mis on teatraalselt isepäine?

SÕNASTIK (mitte lavale ilmumise ega kronoloogilises ega üldse mingis järjekorras)

retseptid – näidendid kokaraamat – näidendiraamat lurr – täielik jamaaaa! (mitte segi ajada supiga!) supp – olukord, kus altermannid mõtlevad, et oleks ka lihtsamini saanud ja suur tükk ajab suu lõhki või lausa hauda, aga ikkagi närvad end kõigest läbi, mis ette võetud, ega anna teps mitte alla, vot ringiga – keerulisemat teed pidi eksperiment – võimalus teha kõike, mis pähe tuleb demokraatlik diktatuur – lavastajateater demokraatlik anarhia – kõik võivad mässata (enda arvamust avaldada) seni, kuni tulemuseks on kompromiss (kõiki rahuldav) TudengiTEA(L)TERmann – tudengiteater + Altermann = tudengite teater Altermann altermann – (nimisõna) Altermanni trupi liige, (persoon) Theodor Altermann [tühik] – loe ridade vahelt

Ankeet:

• Asutati: 2008. aastal
• Asutaja: Auli Auväärt
• Ruumid: Tartus Tiigi seltsimaja ja Lille maja
• Proovisaalis: „Arm” (omalooming)
• Hetkel lavastamas: Kadri Toomsalu ja Evelin Rootsi
• Internetis: Facebook