Juba 13-aastaselt esimesed biidid meisterdanud ja hiljem välismaiste leibelite alt loomingut väljastanud Maksim Adel ehk Bisweed teab, et dubstep pole kindlasti veel majast lahkunud, vaid eksisteerib taas peamiselt keldrikorrusel, kust see alguse sai. Praegu valmistub ta uut plaati nokitsedes jõudsalt antud skeene taimelava kastma.

Räägi lühidalt, kes on Bisweed?

Bisweed on produtsent ja DJ, kuid eelkõige tegutseb ta muusikavaldkonnas just seetõttu, et tahab ise luua.

Millise loo peale ütlesid, et vot nüüd tahan ise muusikat teha?

See oli mul selge juba lapsepõlves, aga mingi kindel lugu mind selleks ei ajendanud. Avastasin noorelt The Prodigy ning oli tunne, et Fruity Loopsiga saaks teha sama asja. Samm-sammult hakkasin arenema ning iga järgmise ajaperioodi möödumisel tekkis pigem selline mõte, et vot nüüd tahan teha muusikat uuel tasemel!

Sinu esimesed lood on tehtud 13-aastaselt. Kas sõbrad viltu ei vaadanud, et „koerustükkide” asemel arvutis muusika kallal nokitseda tahtsid?

Koerustükkidest ma ilma ei jäänud! Mul oli suurepärane lapsepõlv ja sellest on palju häid mälestusi. Päevasel ajal lärmasime rajoonitänavatel, õhtupoolikutel mängisid kõik minu sõbrad Counter-Strike’i, samal ajal kui mina virtuaalinstrumentide maailma avastasin. Ja siis jälle jalutasime koos. Aga ei ütleks küll, et nad viltu vaatasid, sõbrad ju. Nemad uurisid pigem huviga, kuidas mul edeneb.

Sinu lemmikžanriks on olnud dubstep. Kuidas hindad selle hetkeolukorda? Elab?

Aktuaalne, huvitav ja mõnes mõttes ka provokatiivne küsimus. Surnud? Ma ütleks, et surnud on pigem trend, mis vahepeal laiemale ringile huvi pakkus, žanri truud austajad on jäänud. Dubstep on taas omal kohal underground-skeenes. Rahval on nõudlus, DJdel on värske kraam, produtsentidel uued mõtted ja promootoritel uued nimed, keda oma peole tuua. Kuigi inimestel on selle kohta erinevaid arvamusi, kas stiil elab või mitte. Mõni arvab, et žanr suri aastatel 2007–2010, mil hakkas kujunema niinimetatud brostep (see ameerika lärmakam variant). Mõni teine kaotas huvi just hiljuti, kui Oliver Jones ehk Skream, üks pioneeridest, teatas avalikult, et tema „töövili” ei paku piisavalt inspiratsiooni ja ta hakkab hoopis house’i mängima. Seejärel „reetis” stiili ka teine teerajaja Benga, kes isiklikel põhjustel DJ-karjääri lõpetas. Loefah mängib nüüd sügavamat teknot ja ajab oma plaadifirmat Swamp 81. Igal muusikul on oma tee ja minu arust on väga normaalne, kui artisti loomingus toimub areng, mis sellest, et ta oma stiili piiridest välja kolib. Kõik teised tähtsad figuurid tegelevad aga ikka sama asjaga. Näiteks läbi aegade kvaliteeti välja andnud Mala ja tema Deep Medi Musik on toonud kuulajateni värskeid ideid läbi terve dubstep’i ajaloo. Õige saundiga on jäänud kindlasti ka Tempa, kuid minu arvates on nende muusika enamasti ühetaoline ja igav. Sellised plaadifirmad nagu Tectonic, Hyperdub ja Hotflush, kes omal ajal väga palju kraami välja andsid, nüüd selles suunas ei liigu. Nende asemele tuli hulk uusi leibeleid, nagu System, Innamind ja varem tekkinud Black Box / Box Clever. Seni kuni skeenel toimub liikumine, ei saa ma küll öelda, et žanr surnud on.

Sotsiaalmeediast on läbi jooksnud, et tegeled praegu uue albumi salvestamisega, millel teeb kaasa ka lauljatar Margaret. Kuidas koostöö sujub ja kas töötad esimest korda koos lauljaga?

Mul on hea meel, et selle vastu nii palju huvi tuntakse. Päris esimene kord ei ole. Meie koostöö on väga huvitav protsess. Ma tahaks väga-väga sellest rääkida, aga teeks seda pigem millalgi hiljem. Meil on veel palju tööd ees ja ma ei julge praegu rohkem öelda. Selle materjaliga on tallinlastel võimalik tutvuda juba juulis, kui esineme Double Struggle’il.

Kuidas hindad eestlaste teadlikkust kohaliku vene muusika skeene osas? Äkki sul on mõni vihje, kust selle kohta rohkem infot saaks?

Ma ise skeenesid ei jaota. Tean, et vene poiste hiphop on päris populaarne ka eesti publiku seas. Nende ürituste kohta saab alati infot Facebookist.

Milline instrument/programm on sinu jaoks asendamatu?

Sequencer. Selle abil saab ju mis tahes helisid kokku panna.

Kui sul oleks võimalus teha koostööd ükskõik millise muusikuga maailmast, siis kes see oleks?

Lamb of God.

Kuidas hindad hetkeseisu eesti elektroonilise muusika maastikul?

Mul on tunne, et praegu on mingi vaikus. Varem oleks justkui kuidagi rohkem huvitavaid asju toimunud. Või äkki on minu maitse muutunud. Igal juhul avastasin vanasti regulaarselt uusi nimesid, kes meil huvitavat muusikat tegid. Nüüd aga ei mäletagi enam, millal oli viimane kord, kui tundsin uhkust, et keegi uustulnuk head kraami loob.

Nimeta mõned hetke lemmikartistid?

Mulle meeldib, mida teevad Kahn ja LAS. iPodis olen aga kuulanud viimasel ajal enim De-Phazzi, April Stevensit ja The Beatlesit.

Lõpetuseks, mis on su selleaastased festivaliplaanid?

Esineme Margaret Live’iga Positivusel ja Leedus Galapagail. Praegu selgub, kas ka mõnel Eesti festivalil ja äkki välismaalgi. Ühtlasi mängime minu hea sõbra Sliniga Outlook Festivalil Horvaatias.