Konkursi peaauhinnaks on 400 euro suurune stipendium Eesti Filmi Instituudilt ja tasuta pääs aasta lõpuni kõigile kino Sõpruse filmidele. Teise ja kolmanda koha pälvinud kirjutajad saavad nautida kino Artise ja Katusekino kinkepileteid. Avaldame koos õnnitlusega konkursi esikolmikusse kuuluvad arvustused, mille autoriteks vastavalt Maria Helen Känd, Ralf Sauter ja Triinu Eesmaa. Meenutuseks lugejaile: oodatud olid 2013. ja 2014. aasta filmide ning seriaalide arvustused. Viimane aeg on tutvuda võidutööd välja valinud žüriiga.

Edith Sepp-Dallas

Peale filmi on vähe neid asju, mis Edithi elus nii olulised on. Enne filmi tuleb aga perekond. Edith ei kokka ega pista näppe mulda, kuid loeb ja kui ära väsib, teen looduspilte. Joonistab. Suvel ja sügisel kondab mööda lõpmatuid Lahemaa metsi.

Donald Tomberg

Donald Tomberg on lõpetanud EHI teatriõppe ja õppinud samas koolis magistrantuuris kultuuriteooriat. Töötanud näitlejana Theatrumis, kirjutanud näidendeid ja ühe lühiromaani. Vabakutselise filmikriitikuna on ta tihedamalt seotud ajakirjaga Teater. Muusika. Kino ja kultuurilehega Sirp. Eesti Filmiajakirjanike Ühing valis ta 2011. aasta Eesti parimaks filmikriitikuks, Sirp üheks laureaadiks ja ajakiri Teater. Muusika. Kino oma laureaadiks.

Mikk Rand

Mikk Rand on filmitegija juba koolipõlvest saati. Ta on loonud kümneid filme lavastajana ja produtsendina ning alates 2001. aastast veab Eesti filmilevi- ja -haridusorganisatsiooni Kinobuss, juhendades sadu õpitubasid ja korraldades eriilmelisi filmiharidusprojekte. 2011. aastal toimusid tema eestvedamisel talgute vormis ja kodanikuaktiivse korraldusega maailma esimese rahvafilmi võtted, protsessi tulemusena valmis täispikk film „Täitsa lõpp”.

Martin Oja

Vabakutseline filmikriitik ja õppejõud Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on õppinud semiootikat ja teinud paar lühifilmi. Viimasel ajal tegeleb kognitiivse filmiteooriaga. Lemmikrežissöörideks nimetab Jarmuschi, Jodorowskyt ja varasemat Ki-Dukki, talle meeldib vaadata ka USA seitsmekümnendaid, Lõuna-Korea kino, psühholoogiliselt usutavat ja haaravat kraami.

Helen Tammemäe

Müürilehe peatoimetajal Helen Tammemäel ei ole tegelikult aega, et filme vaadata, aga selles ta ei kahtle, et elus peab kino saama. Üldiselt ongi tal tihti probleeme elu ja filmi eristamisega, aga ta leiab, et hea kirjutaja suudab läbi filmikriitika panna lugejat märkama elu filmilikke hetki ja tegelikult polegi ju vahet, kas stsenaarium jookseb kinolinal või vaataja argipäevas – peaasi, et midagi tõlkes kaduma ei läheks.

Emilie Toomela

Emilie Toomela on Müürilehe filmitoimetaja ja vabakutseline filmiajakirjanik. Tema eestvedamisel on peale käesoleva konkursi sündinud nii eestikeelseid kui ka rahvusvahelisi filmikriitika workshop’e. Kirjutamine on tema peamine väljendusvahend, ettekääne jätta teised kohustused kõrvale, ja ka suurim vaenlane, kellega öötundideni maadelda. Pidev jaht elus olemise tundele ja selle kirjasõnasse kätkemisele näib õnnestuvat harva, ent kui see juhtub, siis tunne, mis nii lugejat kui kirjutajat valdab, on elusuurusest võimsamgi.