Inimese nägu on ajastu parim dokument. Hakkasin eestlase, aga ka eestimaalase nägu abstraktsemalt, üldistusvõimelisemalt jälgima 2011. aastal. Tänaseks on mul kogunenud üle poolesaja portree tuntud ja tundmatutest eesti inimestest. Tüüpidest, keda olen kohanud tänaval, supermarketites, sushibaarides, muuseumides, külavaheteedel, sotsiaalvõrgustikes jne. Meist, kes me kanname kaasaja sümptomeid.

„Eesti dokumendid” on arenev visuaalne uurimus, mille eesmärgiks on jäädvustada ühe pisikese Ida-Euroopa rahva koondportree 21. sajandi alguses, rohkem kui 20 aastat pärast Vene vägede lahkumist, mil oleme otsinud ja taasloonud uut isiklikku, aga ka ühist rahvuslikku identiteeti. Fotograafina uurin kaasaja eestlaste identiteeti ümberpööratud etnograafilise portree abil – valitud isoleeritud portree meetod on taotluslik, inimeste jäädvustamisel olen kasutanud ühesugust tühja halli tausta, mis ei anna ühtegi vihjet portreteeritavate elukoha või tegevusvaldkonna kohta. Ühelt poolt on minu soov eraldada subjektid argipäevast, tõsta nad sellest välja, teisalt eemaldab dokumentidele omane väline formalism detailid, mis võiksid anda vaatajale infot juba ainuüksi kultuuriliselt mõjutatud tunnetusest lähtuvalt. Infot kandvad keskkondlikud elemendid on eemaldatud, et keskenduda põhilisele: inimesele, tema näole, žestidele, kehahoiakule jne; kõigele, mis mõjutab inimese kujutist, samuti tema soovi end mingil viisil kujutada lasta; psühholoogilistele detailidele, mis võiksid luua seerias korduvatena rahvast üldistusvõimelisema portree, ühisnimetaja kohmakale sõnale eestlus.

Alates 7. augustist 2014 näeb „Eesti dokumente” näitusel Saksamaal Fellbachi Linnagaleriis 5. Euroopa kultuurifestivali raames.

Vaata ka: birgitpuve.com