Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones (Pikk 17, Tallinn) on alates homsest, 15. maist avatud Eesti Ajaloomuuseumi ja Tartu Mänguasjamuuseumi näitus „Lapsed ja sõda. 1941–1944”.

Teisest maailmasõjast möödub tänavu 70 aastat. Eestist käis see sõda üle nii lahingute kui ka Saksamaa ja NSV Liidu okupatsioonidena. Sõda ei puudutanud ainult neid, kes võitlesid rindel, vaid paiskas segi kõigi siin elanud inimeste elud. Ka lapsed nägid ja tundsid sõja mõju – kaotasid lähedasi, jäid ilma oma kodust, kannatasid nälga ja puudust. Sõjaaeg laste elus oli segane, kuid sellest hoolimata olid neil mängud, mis tahtsid mängimist, omad toimetamised, mured ja rõõmud. Kuidas paistis Teine maailmasõda Eesti lapse pilgu läbi?

Näitus avab lapsepõlvemälestuste vahendusel ukse viie lapse ellu. Nii kuuleme Menda lugu, kelle kodu hävis 9. märtsil Tallinna pommitamise käigus, ja väikese poisi Aavi pere põgenemislugu Venemaale, kuna oli teada, et Saksa okupatsioon juutidele ei halasta. Heidame pilgu Tartu tüdruku Aimi elule, kelle pere põgenes Saksamaale, elame kaasa Võsul elanud maapoisile Tiidule, kes pärast küüditamist sattus Venemaal lastekodusse, ja Tallinna poisile Kaljule, kellest sai sõja eest maale põgenedes perepea ja kes pidi hakkama saama kõigi maatöödega ning hoolitsema kogu pere toidulaua eest.

Näitusel saab astuda ka sõjaaja laste kingadesse sõna otseses mõttes ning proovida kätt sõjaaegseid mänge mängides. Näitus räägib sellest, kuidas sõda mõjutab noorte inimeste elu ja tulevikku, ning tõstab esile pereväärtusi.

Näitusel eksponeeritud esemed ja fotod on pärit Eesti Ajaloomuuseumi, Tartu Mänguasjamuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Põllumajandusmuuseumi, Põlva Talurahvamuuseumi kogudest ja erakogudest.

Näitus jääb avatuks kuni 5. jaanuarini 2016.

Eesti Ajaloomuuseumis toimuval hoia silm peal siin.