Tartu Linnaraamatukogu tähistab sel kevadel väärikat 100. sünniaastapäeva. Müürileht küsitles sel puhul seitset kultuuritundjat tartlast, et uurida, millised on nende seisukohad kahes olulises raamatukogusid puudutavas küsimuses: milline võiks olla riigipoolne toetus rahvaraamatukogudele ning milliseks võiks kujuneda digitaliseeruvas maailmas paberraamatu tulevik. Ent lisaks püüdsime kaardistada ka vastajate isiklikumat suhet linnaraamatukogusse kui keskkonda, et tuua esile tema inimmõõtmelisem ning kodusem külg. Vastab Evelin Arust.

1. Millisel viisil Tartu Linnaraamatukogu sinu meelest Tartu kultuurielu kõige rohkem rikastab?

Linnaraamatukogu on TÜ raamatukogu kõrval kahtlemata tähtis ja seda juba seetõttu, et linnaraamatukogu pakub trükiste laenutusvõimalust kõigile, mitte ainult teatud grupile (nagu see on TÜ raamatukogus). Lutsu kohta võiks öelda, et tegemist on väga tegusa asutusega / raamatusõprade kollektiiviga. Raamatukogus toimub kirjanduskohvik, usinad töötajad on koostanud mitmeid andmebaase. Tänuväärne on raamatukogule mittevajalike trükiste müük – aeg-ajalt võib sealt leida tõelisi pärleid. Samuti on oluline, et taolise tegevuse kaudu läheb raamat taas kasutusse.

Mõnes mõttes on raamatukogu kindlasti ka suhtlemiskeskus. Eriti vanemale generatsioonile, kes külastab ajakirjade-ajalehtede saali. Ma olen enam kui kindel, et seal ei käida pelgalt lehtede lugemise pärast. Kultuurilist väärtust lisab ka raamatukogu hoone ise.

2. Milline võiks olla riigi toetus rahvaraamatukogudele?

Riik peaks, tegelikult on kohustatud, alal hoidma oma riigi kultuuri (sest mis riigist me räägime ilma kohaliku kultuurita), mistõttu ei tohiks riik raamatukogude toetusi kahandada. Rohkem võiks toetada eesti kirjanduse jõudmist lugejani, kuid ära ei tohiks unustada ka kvaliteetsemat tõlkekirjandust. Mis kõige olulisem, riik peaks tunnustama raamatukogu kui väärtust omaette. Seni kuni meie riigi elatustase jääb samale astmele, kus see on praegu, ei saa rääkida e-raamatute ega ka paberraamatute ostmise kasvust – siis tulebki appi raamatukogu, kust saab raamatu lugemiseks tasuta. Raamatukogutöötajatel peaks olema vääriline palk.

3. Milline tulevik ootab paberraamatut digitaliseeruvas maailmas?

Vaevalt paberraamat kuhugi kaob, iseasi on see, milliseks muutub selle funktsioon. Ei saa vast välistada, et tulevikus on paberraamat luksuskaup. E-raamat muutub ilmselt populaarseks teatud inimrühmade hulgas, aga lähiajal vajadus paberraamatu järele siiski säilib. Tegelikult ei saa siinkohal midagi kindlat väita – need võivad täiesti vabalt koos eksisteerima jääda, nagu jäid teater ja kino jms.