Kultusrežissöör Werner Herzogi retrospektiiv Sõpruses
Lugemisaeg 2 minKino Sõprus näitab 13.–19. oktoobrini ühe maailma hulljulgeima režissööri Werner Herzogi karjääri esimesi samme.
Werner Herzog on elav kinolegend ja üks maailma tuntumaid tegutsevaid filmirežissööre. Oma karjääri jooksul on ta teinud kümneid dokumentaal- ja mängufilme, kuid enda sõnul ei ole ta käinud päevagi filmikoolis ning filmide tegemist alustas ta hoopiski Müncheni filmikoolist varastatud 35mm kaameraga.
Herzogi esimesed mängufilmid vormisid olulisel määral tema stiili. Varajastes töödes testis ta mitmesuguseid filmitegemise meetodeid ning aastate jooksul on need muutunud tema firmamärkideks. Sõpruse retrospektiivil linastub seitse varajast filmi, millest neli on tehtud koostöös Saksamaa kõige kurikuulsama näitleja Klaus Kinskiga. Kinski oli näitleja Jumala armust. Ta oli iseõppinud geenius, vapustav egomaniakk, argpüks, kangelane, ekstremist ja märatseja – võimatult karismaatiline tüüp.
Retrospektiivi raames saab muuseas näha 1970. aastal valminud kultusfilmi „Ka kääbused on alustanud väiksena”. See anarhistlik mustvalge film jutustab kääbustest, kes on hõivanud oma varjupaiga ning lammutavad selle lustlikult maha. Teema- ja näitlejavalikuga šokeerinud film keelati Saksamaal ära. 13. oktoobril linastuva filmi eel lausub avasõnad Tallinna Goethe Instituudi juhataja Dr. Eva Marquardt.
Mitmeid kordi maailma parimate filmide hulka valitud džungliodüsseia „Aguirre, Jumala viha” (1972) oli esimene koostööfilm Klaus Kinskiga. Kinski mängib võimu haaranud ohvitseri, kes lõpuks džunglipalavusest ja võimuihast segi läheb. Segi läks ta muideks ka kaadrite vahel ja ähvardas muuseas režissööri maha tappa.
Filmi „Klaasist süda” (1976) võttel hüpnotiseeris Herzog näitlejad, et saada nende käest võimalikult puhta rollisoorituse. Selle meetodi tulemusena sündis lynchilik tripifilm, kus näitlejad jõllitavad kaugusse ja nende liigutused on maneeridest vabad. Moondunud udused maastikupildid ja näitlejate flegmaatiline olek teevad filmist iseäraliku vaatamiselamuse.
„Nosferatu, öö fantoom” (1979) on klassikaline visuaalne õudusfantaasia, mille võlu tuleneb Kinski kehastatud vampiirist ning Isabella Adjani süütust ja puhtast vooruslikkusest. Kurjus saabub väikelinna Richard Wagneri muusika saatel ja selle ees voorib tohutu rotikari.
Tõestisündinud lool põhinev film „Fitzcarraldo”(1982) on kahtlemata üks Herzogi pööraseimaid filmiprojekte: 30 tonni kaaluv laev veeti indiaanlaste jõul läbi ürgmetsa ning Kinski märatses ja raevutses kogu võtteperioodi vältel. Tulemuseks oli film suurtest unistustest, visadusest ja ooperi rahutoovast väest.
Filmide info ja linastusajad leiad siit.