Industriaalse techno’ga on paratamatult nii, et enamasti toimib see kõige magusamalt tantsuplatsil, visates keha veidrasse vaakumisse, korralikku power mode’i. Teisalt leiab sellest žanrist ka nüansirikkamat loomingut, mis omamoodi kunstiteoseks lahustub ja millest ükshaaval detaile üles noppida annab.

Vene juurtega Alexey Volkovi, kelle arvel on senimaani paras pagas EPsid, korjas 2011. aastal oma leibeli Planete Rouge alla prantslaste rahvuslik EBMi-/techno-kangelane Terence Fixmer. Niimoodi ta seal tiksus, kraapides kokku elektrone techno’st, industrial’ist ja muust tumemuusikast ja jõudes eelmisel aastal oma esimese tööni ka Silent Servanti plaadifirma Jealous God alt.

Külmavereline geenius on Volkovi töödest seni kõige tugevamat rauda taguv, kus varem ikka silma kippunud minimal’i tuhk on laiali puistatud ja suruhaamril lastakse rahus hävitustööd teha. See on pigem too esimese kategooria teos, sest selgelt eristuvaid mustreid jääb napiks, aga oma tantsupõrandakohustusi täidab see hästi. Olgu selleks vargsi paranoiarüppe lagunev „Unfriendly Nation”, juhatagu vägesid karmikoeline nimilugu või rippugu akende ees „Curtains of Flesh”, mis nagu kaiju-filmides marssiva koletise sammude rütmis helisid toodab.