Geikogukond on Eestis väike, ent visa ja ühiskonna küllaltki stigmatiseeritud hoiakutest hoolimata rõõmsameelne. Nii ei ole ka peolembematele heterotele saladuseks, et geid on ühed säravaimad pidutsejad ja vägevaimad tantsulõvid, kellega on teinekord isegi raske ööelus sammu pidada.

Ühel täiesti tavalisel reedeõhtul teeb populaarne geirakendus Grindr kelmikalt „bling!” – oh, keegi saatis sõnumi. Telefoniekraanil seisab euroopaliku peomelu nädalavahetuseks Tallinna vastu vahetanud nooruki sõnum: „Yo! Where to go out in Tallinn?” Esimene vastus läheb ruttu teele: „There’s X Bar. It’s cheap and usually crowdy.” Ja üsna kähku järgmine: „And Patt. The newest place in town!” Mõni hetk hiljem saabub ahastav „bling!”: „And…? That’s it?!” Jah, paraku nii ongi – kui oled tõepoolest pelgalt geipeo peal väljas. Tegelikult on öös märksa rohkem värve.

X-baar – ma elan teid kõiki üle!

Tundub, et see koht on alati olemas olnud. Varem asus X-baar legendaarse geiklubi Angeli külje all vanalinnas. Või olgem täpsed, tegelikult oli X olemas juba enne seda, kui glamuurne ööklubi Sauna tänaval oma skandaalsed tiivad välja sirutas. Nüüdisajal leiab igihalja Xi Tatari tänava algusest Vabaduse väljaku lähistel asuvast üsna silmapaistmatust hoovimajast. Jätke meelde – see on baar! Ehk kui sul peaks tulema tahtmine juba varasel pärastlõunal kodumaist geielu mekkida, sea sammud just sinna, baar avatakse iga päev kell 16! Tegelikult on majas koguni kaks baari ning muidugi tantsusaal.

Geiskeenel kogenud tegija X-baari leiab igast tõsiseltvõetavast geiteatmikust ja -kaardilt. See tähendab, et kui sul on sinna asja enne tegelikku peomelu (mis, nagu ööklubides ikka, ei saa õigeid tuure üles enne kella üht öösel), satud sa tõenäoliselt silmitsi paari-kolme kergelt segaduses võõramaalasega, kes ei taipa, miks lubatud „centre of local gay life” nii „lifeless” on. Õhtu edenedes ilmub aga kõiksugu tegelasi nii hipsterkvartalitest, magalarajoonidest kui ka kaugemalt. Nii et lõpuks hüppavad üksmeelses tantsuhoos kriimsilm, karuott ja rebane, siilipoiss ja raseeritud jänes. Sest vahel on Xis tõesti tunne, nagu kiikaksid Eesti elu kõverpeeglisse. Aga kõik geid ei olegi trenditeadlikkuse etalonid ning siin kohtad varem või hiljem neid, kelle riietumisviis on jäänud kinni mineviku moevooludesse – eriti kui raha väga pole. Ärge mõistke valesti, Xi hinnapoliitika on selle paiga üks elujõulisuse allikaid! Sissepääsupilet tagab ühe tervitusjoogi baaris, kokteilid ei laasta rahakotti ja lõppude lõpuks on inimesed toredad. Kui just kangemad piigad teineteisele varavalges üle tahi ei tõmba, nii et uksedaamil tuleb politsei ja kiirabi jalule ajada. Ehkki tantsuplats on baari sulgemiseni alati rahvast täis, ei tasu parimat klubimuusikat sinna otsima minna (aegumatud edetabelihitid ja nende lõputud remiksid ei ole lihtsalt minu maitse).

Specialitet: avar suitsuruum, kus varem või hiljem ikka mõni eurolaul üles võetakse.

Patt – tahan saada Angeliks või muidu suren!

Ühe „õige geiklubi” järele õhati Tallinnas aastaid. Kunagise Nightmani unustamatu power ning hilisema Angeli sulesahin ja litrisadu… Seejärel võttis aga maad vaikus. Elevusega trügiti 2015. aasta uusaastaööl Vabaduse kohviku keldrikorrusel aplombiga avatud W-klubisse, kuid selle sära kustus veel enne aastaringi täitumist. Järgmisena astub stardipakule Patt. Klubi, mille asukoha üle vaieldakse tänini – nii lähedal, aga, kurat, kui kaugel! –, asub A-terminali lähistel Sadamarketi katusekorrusel.

Patu täherohke avapauk 2016. aasta hilistalvel koristas paraku geikaardilt ühe teise klubi – hiliseid pidulisi tervelt kümnendi rõõmustanud G-punkti (elumaja madala laega keldris tegutsenud pimedavõitu vene mussiga geiurgas, mille lõpuvile kõlas alles kella 7 ajal hommikul). Ehkki Patu algus oli suurejooneline, võiksid nostalgitsejad viimaks rahuneda – vana Angelit ei sünni enam uuesti. Kui unustada ära, et klubisse pääsuks tuleb ronida neli korrust üsna jubedas küproktrepikojas, siis peopaik ise on paljulubav. Kaks saali ja baari, geikohale sobivalt kitšimaiguline, kuid mitte odav interjöör, kus leidub avarust ja õhku. Head atmosfääri täiendab mõnus muusika, segu mainstream’ist ja heast house’ist. Kui diskojumal klubile päevi annab, on suvel oodata vingeid terrassipidusid – seal on pinda enam kui klubis sees. Lisaks hunnitu vaade vanalinnale ja Vanasadamale.

Seega hoiame klubile pöialt – aga ainult siis, kui saadakse üle Angeli minevikuihalusest ning peokavva tulevad avamise eel välja reklaamitud teemapeod. Jääme ka lootma, et G-punkti kadumise järel kolib n-ö koduklubita jäänud vene publik vähemalt osalt Pattu üle, sest seni võis G-punkti pidada julgelt üheks Eesti edukaimaks integratsiooniprojektiks.

Specialitet: viimase aja pisut veidra uuendusena hakati ööklubis friikaid ja pastat pakkuma. :/

White Party Angel Reunion – ma tõusen fööniksina tuhast!

Nostalgianärvi kõditavast peost on saanud nüüdseks igasuvine a must. Tegu pole sugugi omaaegse glamuuriklubi iga-aastaste peietega, selle asemel on Maret Soom, Mistress of the House, lennutanud komeedina suvetaevasse hittpeo, mis meelitab kõiki kunagisi, praeguseid ja tulevasi ingleid. Selle peo teevadki külalised – kõik muu on teisejärguline, ilm kaasa arvatud. Tänini on linna kõige suurejoonelisemat geipidu peetud südasuvise tähistaeva all Solarise katusel Komeedi terrassil. Aga ka tulevik on muretu, sest Patu terrass on selleks „valgeks peoks” samaväärne kui mitte vingemgi koht. White Party on tõeline klassikokkutulek, kuhu on loomulikult oodatud ka need, kes ei tea Angelist mõhkugi.

Specialitet: nostalgia ei ole odav lõbu, sellest hoolimata ei näi baarijärjekorrad kunagi lõppevat.

Vikerpidu – kauneim linn on Eestis Tartu!

Eesti suuruselt teine linn on olnud sisuliselt alati püsiva geipaigata (kuigi räägitakse legende mingisugusest Karukoopast). Ent juba pikki aastaid peetakse akadeemilise regulaarsusega Vikerpidu, mis seab end kord kuus laupäeviti sisse Genklubis Laial tänaval. Peod on rahvarohked, Lõuna-Eesti ainus geipidu toob kokku noored Põlvast ja Põltsamaalt, õlu on odav ja tudengid nooruslikust energiast pakatavad. Peopaiga kaks saali erinevad teineteisest kui öö ja päev – klassikaline geidisko ülakorrusel, mõnusalt freaky playlist allkorrusel. Ehkki ülakorruse ventilatsioonile pole suurt rõhku pandud, hullutab higist kehademerd tõeliselt vinge valgus-show. Ühesõnaga, Tartu vibe on hea!

Specialitet: regulaarne kui kuupuhastus (välja arvatud suvevaheajal – siis pidusid ei toimu).

21. sajand – Goodbye To Yesterday!

Olgem ausad, „vabameelsus” ja „geisõbralikkus” ei ole tänapäeval enam märksõnad, millega noori peole meelitada. Inimesed tahavad käia headel pidudel. Sellistel, kus oma kuti või tüdruku esitlemine ei šokeeri kedagi. Kus see on sama okei nagu iga peolise soov end lihtsalt hästi tunda. Õnneks leidub selliseid pidusid vähemalt Tallinnas küllalt palju. Kusjuures, need ei toimu ainult populaarsetes hipsterpaikades, nagu Must Puudel, Kelm või Paar Veini (mis muide pesitseb X-baari omaaegsetes ruumides), ega alternatiivsemates kohtades, nagu EKKM, Helikopter või Lekker (mis avati hääbunud W-klubi ruumes). Ma olen sattunud kirju seltskonnaga väga ägedatele pidudele ka tõelistes normcore-urgastes, nagu Kolm Lõvi või Peekri Baar. Rääkimata sellistest „heteroklubidest” nagu Vabank, Privé ja Studio (mis laiutab legendaarse Angeli ruumides).

We’re queer, we’re here and everybody is pretty much used to it!