Sots art ja postsovetlik esteetika Kumu kunstimuuseumis
Lugemisaeg 2 minNeljapäeval, 14. märtsil kell 18 avatakse Tallinnas Kumu kunstimuuseumis kahele Ida-Euroopast alguse saanud originaalsele kunstiliikumisele pühendatud näitus „Sots art ja mood. Kontseptuaalsed rõivad Ida-Euroopast”.
Kas nõukogude aeg saab olla inspiratsiooniks kunstile ja moekunstile? Kas pärast raudse eesriide langemist tekkinud Ida-Euroopal võib olla oma postsovetlik šikk? Näitusel „Sots art ja mood” tuuakse kokku kaks siinsest regioonist alguse saanud originaalset kunstiliikumist, mida on saatnud märkimisväärne rahvusvaheline tähelepanu: 1970.–1980. aastate sots art kujutavas kunstis ning 2010. aastate postsovetlik esteetika moekunstis. Neid liikumisi ühendab lähtumine kohalikust ajaloost, selle sümboolsest ja materiaalsest pärandist, olgu selleks punane viisnurk, lillelised kitlid või Berliini müür.
1970. aastate alguses Moskvas tekkinud sots art asus esmakordselt nõukogude mitteametliku kunsti ajaloos ammutama inspiratsiooni põlatud nõukogude visuaalkultuurist. Kasutades kunstiteoste loomisel sümboleid, esemeid ja materjale nõukogude argielust, oli 1970. aastate keskpaigaks ometi selge, et Nõukogude Liidu kunstielus mängulisele sots art’ile kohta ei ole. Moemekas New Yorgis, kuhu enamik sots art’i kunstnikke 1980. aastateks ümber asus, leidis sots art’i mood oma märgilisemaid väljundeid Komari ja Melamidi kontseptuaalses tellimiskataloogi projektis „Superobjektid – superkomfort superinimesele“ (1977).
2010. aastatel on Ida-Euroopas taas esile tõusnud rida noori moekunstnikke, kes ammutavad inspiratsiooni oma riigi sotsialistlikust minevikust ning kelle laadi tuntakse maailma moelavadel kui postsovetlikku esteetikat. Kiievis töötav Julia Jefimtšuk, Tallinnas elav Marit Ilison, Berliinis tegutsev Sonja Lititševskaja ning Moskvast pärit Nina Neretina ja Donis Pouppis on kõik loonud kollektsioone, milles nende päritolumaa sotsialistlik minevik on pööratud rikkalikuks inspiratsiooniallikaks ning demonstreerib Ida-Euroopa kultuuri toimetulekut oma keerulise, sageli traumaatiliselt tajutava lähiajalooga.
Näitusel esindatud kunstnikud: Katja Filippova, Marit Ilison, Julia Jefimtšuk, Komar ja Melamid, Leonhard Lapin, Sonja Lititševskaja, Nina Neretina, Gosha Ostretsov, Svetlana Petrova ja Eksperimentaalse Modeleerimise Laboratoorium, Donis Pouppis, Saima Priks, Raul Rajangu ja Andres Tolts
Näitusel eksponeeritud teosed on pärit Moskva, Tallinna, Kiievi ja Berliini erakogudest, Eesti Ajaloomuuseumist, Eesti Kunstimuuseumist, Eesti Kunstnike Liidu kogust, Mart Eriku kogust ja Winterthuri Fotomuuseumist.
4. aprillil toimub näituse publikuprogrammi raames Ida-Euroopa kunstiteoreetiku Boris Groysi raamatu „Stalinismi totaalne kunstiteos” esitlus ja New Yorgis elava sots art’i kunstniku Vitaly Komari ingliskeelne loeng. Näituse publikuprogrammile paneb 3. augustil punkti vestlusring „Postsovetlik esteetika: Ida-Euroopa globaliseeruv mood”, mida modereerib Sten Ojavee. Näituse kuraator on Liisa Kaljula.
Galerii
Samal teemal
Slaavi esteetika uus vana poeesia
Lääne moetööstuse on võtnud üle Ida-Euroopa ja post-soviet skate’i esteetika, mille eest kannab suuresti vastutust tänavamoedisainer Gosha Rubchinskiy, üks praeguse aja mõjukaimaid moefiguure. Mihail Lustin analüüsib, milles peitub Ida-Euroopa disaini võlu ja mõju.
Moe keeruline suhe rahvusega. Intervjuu Sten Ojaveega
Laupäeval, 20. oktoobril avatakse Balti jaama ootepaviljonis moenäituse formaadi võtnud VI Artishoki Biennaal, mis püüab läbi moe mõtestada rahvusidentiteeti.
Moe iganenud toimimismudelid vajavad muutust. Intervjuu Annamari Vänskäga
Annamari Vänskä on üks lõppenud VI Artishoki biennaali, mille siduvaks niidiks olid mood ja rahvuslus, tekstide autoritest. Ta on Aalto ülikooli moeuuringute abiprofessor ja kuraator ning ta on kirjutanud ka raamatu moe kureerimisest tänapäeval. Küsisin temalt sel puhul kommentaare nüüdisaegse moe kohta.