Plaadiarvustus: Jaan Kuman Instrumental Ensemble – Jaan Kuman Instrumental Ensemble (Jazzaggression Records, 2013)
Lugemisaeg 2 minVõid olla sündinud Nõukogude Liidus ja Kohtla-Järvel, aga kui oled kasvanud muusikasse, siis võid ehitada endale sellest tiivulise sõiduki, mis tuiskab Monte Carlost Riosse ja Friscost St. Tropezi. Ja nüüd, kus riigipiirid lahti, on see sõiduk ometi veel ihaldusväärsem – sest ajapiiri ei ületa millegi muu kui muusikaga. Trompetist Jaan Kumanil oli see sõiduk olemas ja selle peale saab nüüd hüpata igaüks, kes vajab reisi müütilistesse „Kelmide ja pühakute” 70ndatesse tulvil kaunitare, ohtusid ja glamuuri. Ja võitjate šampanjat.
Aasta jagu tagasi ilmus Kumanil küll ka enda üllitatud CD-kogumik, kuid selle kaanekujunduse jube Photoshop ja kirjavead pigem peletasid teadmatuid eemale, ehkki plastlaekas oli varjul ehe kuld. Nüüd on melomaan ja kumanofriik Martin Jõela ennistanud ühes norraka Johan Fredrik Lavikuga seitse Kumani pala meediumile, kuhu Kuman ikka kõige paremini passib – vinüülplaadile. Ühtlasi on lood saanud ingliskeelsed nimed.
„Globus” on ikka Kumani kui arranžeerija ja bändijuhi visiitkaart, enam ajatu kui ajastutruu: Tiit Pauluse kitarr oleks kuningana kodus ka Epliku või Sheripovi või Wrupk Urei plaatidel. Bacharachi töötlus „Wives and Lovers” on varem avaldamata live-versioonis, millel ruulib elektriorelil Enn Vain – samuti üks alahinnatud loomepagasiga mees (otsige üles ta stuudiobändi Salamander pala „Kui mu kõrval käid” – smuuthim kui kõik California jahirokkarid kokku!).
„Hey Boys, Try Harder!” oma hard rock riffide ja latiinotorudega lubab jällegi oletada Santana mõjusid. Lootkem, et tuleb teine LP ka – Kumanil seda fankit kraami jagub.