Produtsendi ja heliinseneri Bert On Beatsi ehk Bert Prikenfeldi uus album „Ten” on saanud tõukeid techno’st, electro’st, postapokalüptilisest filmikunstist ja düstoopiast.

Kuidas sa jõudsid hiphopi ja elektroonilise tänavamuusika juurest techno’ni?

Ega siin vist ühest vastust polegi. Ma arvan, et minu sooloprojektidest on alati süngemaid ja sügavamaid sound’e läbi kumanud. Näiteks DJ Critikali albumil „Chapter One ehk Teine maitse”, mis ilmus 14 aastat tagasi. Pakun, et suuresti on see elektroonikaga žongleerimine pärit Bert On Beatsi algusperioodist ja hilisemast huvist helidisaini vastu, et vaadata, kuhu masinad suudavad minuga koos kulgeda. Viimase kolme-nelja aasta jooksul olen saanud palju inspiratsiooni just techno’st ja liitsin need asjad omavahel kokku. Umbes sajandivahetuse paiku ei mahtunud mulle kuidagi pähe, kuidas hiphopiga tegelevad produtsendid ja DJd USAs järsku techno– ja house-muusikat viljelema hakkasid. Nüüd olen ise samas punktis ja kõik tundub väga loogiline ja loomulik.

Mida sa soovid kuulajatele edasi anda?

Eeskätt ikkagi muusikat ennast, aga ka julgust, hoogu ja jõudu protsessi nautida; söakust mitte jääda kinni oma ego juba sissetallatud radadele, vaid katsetada kõike uut, tunda võitude või hoopis tehtud vigadega kaasnevaid emotsioone ning edasi liikuda.

Keda sa muusikamaastikul ise kuulad ja kes sind inspireerivad?

Selle materjali puhul inspireerisid mind enamasti masinad ise, nende „hingeelu”, kui nii võib öelda, helimanipulatsioonid erinevate analoogefektidega, modulaarsüntesaatorid jne. Muusikaga seoses valgub see aga väga laiali ja otsest vastust polegi. Antud plaadi puhul võisid olla mõjutajateks näiteks hoopis mõni soulilugu, huvitav funk groove, lõkke praksumine sõbra Instagrami story’s või helikiiks YouTube’i reklaamis. Kui selles kontekstis mõni artist välja tuua, siis mulle meeldis sõbra soovitatud Tim Heckeri „Ravedeath, 1972” või siis Sinoia Cavesi „Beyond the Black Rainbow”. Techno poole pealt näiteks Dense & Pika ning Fjaak.

Mis filmid on sinusse jälje jätnud?

Siin võiks nimetada terve rea töid, kus laiutavad ulme ja düstoopia: „Kaksteist ahvi”, „9. rajoon”, „Inimlapsed”, „Blade Runner”, „Mad Max”, „Teispool musta vikerkaart” jne.

Vaata lisaks: instagram.com/bertonbeats