Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (25.10–08.11) olulisemad sündmused välispoliitikas. Sel korral on juttu USA valimistulemustest, olukorrast Valgevenes ning Euroopa Liidu plaanidest õigusriigi põhimõtteid kaitsta.

• Viimastel nädalatel domineerisid uudistemaailma USA valimised. Kui veel kolmapäeval juhtis kaalukeeleosariikides Donald Trump, jõudis Joe Biden järgnevatel päevadel talle järele. Seda suuresti tänu posti teel saadetud häältele, mida mõningates osariikides loeti alles pärast kohapealseid valimissedeleid. Posti teel hääletamist eelistasid selgelt just Bideni valijad. Trump on järjepidevalt oma väljaütlemistes õõnestanud posti teel saadetud häälte legitiimsust ning on siiani keeldunud valimiskaotust tunnistamast. President on esitanud alusetuid väiteid valimispettusest ning on teada andnud, et kavatseb valimistulemused kohtus vaidlustada. Tõendite puudumise tõttu peavad eksperdid sellise protsessi edukust vähetõenäoliseks. Teatud korrigeerimine võib tõesti aset leida, aga seda mitte kümnetes tuhandetes. Pikale veniv protsess ei aita kaasa rahva ühendamisele ja riigi rahumeelsele arengule.

  Reedeks oli Biden asunud juhtima Georgia ja Pennsylvania osariikides. Suurema kaaluga Pennsylvania oli üks nendest osariikidest, mis tõi Trumpile 2016. aasta valimistel võidu. Sama oluliseks osutus Pennsylvania võit Bidenile, kes korjas sealt 20 valijamehe toetuse. Kui reedel oli kogu maailm veel ootusärev ning valimistulemused polnud kindlad, siis laupäeva pärastlõunaks sai selgeks, et 46. USA presidendiks saab Joe Biden. Asepresidendi positsiooni saab endale Kamala Harris, olles USA ajaloos esimene naine sellel ametikohal. Trump on alates teisest maailmasõjast kolmas USA president, kes ei võida teist ametiaega. USA Valijameestekogu kohtub 14. detsembril, et ametlikult valida Joe Biden ning Kamala Harris presidendiks ning asepresidendiks. Ametisse astumine toimub järgmise aasta 20. jaanuaril.

  Esindajatekojas jääb alles demokraatide enamus, kuid seda väiksemas ulatuses kui varem. Senativalimiste tulemuste puhul saab otsustavaks Georgia osariik. Nii demokraatidel kui vabariiklastel on käesolevaga kindlustatud 48 kohta senatis. Kuigi valimistulemused pole Põhja-Carolinas ametlikult kinnitatud, lähevad need suure tõenäosusega vabariiklastele, andes neile kokku 50 kohta. Kui demokraadid suudavad võita Georgia kaks senatikohta, saavad ka nemad 50 kohta. Nõnda oleks asepresident Harris otsustav lisahääl demokraatidele, andes neile 51 kohta ning sellega ka enamuse senatis. Igal juhul on demokraadid enda tulemust senatis parandanud.

  Bideni võidukõne peamiseks ideeks oli riik jälle kokku tuua, väites, et ka Trumpi valijad on võrdväärsed ameeriklased. Sarnase rahva ühendamise kõne pidas ka Barack Obama oma esimese valimisvõidu järel. Tema sõnul on käes ühiskonna tervenemise aeg. Kuid mida võiksime lisaks rahva ühendamisele järgmise nelja aasta jooksul Bidenilt oodata? Kõige põletavamaks probleemiks USAs on praegu koroonapandeemia ning Bideni ülesandeks saab viiruse kontrolli alla saamine ja tagajärgedega tegelemine ajal, kui USA püstitab iga päev nakatunute rekordeid. Lisaks sellele on ta lubanud taasühineda Pariisi kliimaleppega ning Euroopaga suhteid parandada. Pärast Euroopat tuleb vestlust taasalustada ka Hiinaga ning tegeleda Iraani ja Põhja-Korea aina suureneva tuumavõimekusega. Venemaa suunas on Biden lubanud võtta praegusest karmima positisooni. Palju juttu on olnud ka võimalikust kodusõjast, sest rahvas on tugevasti polariseerunud. Seega oleneb kõik suuresti Bideni võimekusest rahvast ühendada ning sellest, kui kaua Trump oma jonni jätkab.

• Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) koostatud raport tõestab Valgevene valimiste võltsimist ning ametivõimude ebaproportsionaalset vägivalda protestide mahasurumisel. Raportist tuleb välja, et riiklikud julgeolekuorganid piinasid, väärkohtlesid ja röövisid inimesi. Tugevalt on rünnatud ka ajakirjandusvabadust ning naisaktiviste on ähvardatud laste hooldusõiguse äravõtmisega. Raporti koostamises osalenud 17 riiki kutsusid Valgevenet üles valimistulemusi tühistama, vägivalda lõpetama ning pidama ühiskonnaga dialoogi. Olukord riigis on eskaleerumas ning tänavatele on toodud soomustehnika ja relvastatud sõdurid. Kuu alguses kehtestas Euroopa Liit Lukašenka ning ta poja vastu isiklikud sanktsioonid. Valgevene välisministeerium ähvardas vastumeetmetega. Sellised sammud võeti ette alles nüüd, sest varasemalt loodeti ebaseaduslikult presidendiks saanud Lukašenka koostööle.

• Populism, natsionalism, väärinfo, diskrimineerimine ja õiguspõhimõtete ning sõnavabaduse õõnestamine mõjutavad tugevalt Euroopa Liidu põhimõtteid ja arengut. Motiveerituna OSCE raportist ning Poola isetegevusest inimõiguste piiramisel, sidus Euroopa Liit pikaajalise eelarve õigusriigi põhimõtetega. See tähendab, et euroraha saamiseks peavad riigid kinni pidama demokraatlikest normidest. Siiski leiab meediast palju skeptitsismi, mis kahtleb otsuse mõjukuses. Otsusele olid tugevalt vastu illiberaalset demokraatiat viljelevad Poola ja Ungari. Lisaks sellele andis 30. septembril Euroopa Komisjon välja esimese õigusriigi raporti, mille eesmärk on välja tuua õiguspõhimõtete positiivsed ja negatiivsed arengud liikmesriikides. Selliste arengute süstemaatiline jälgimine on kindlasti oluline, sest muidu ei pruugita taolisi muutusi õigusriigi põhimõtetest kinnipidamises üldse täheldada.

• Coalition for Women in Journalism hiljutisest uurimusest selgus, et ainuüksi oktoobris toimus naisajakirjanike vastu 87 dokumenteeritud rünnakut, mille all peetakse silmas kas füüsilist väärkohtlemist, kinnipidamist, arreteerimist või virtuaalset rünnakut. Septembris oli sama näitaja 54. Viimase aasta jooksul on mittetulundusorganisatsioon avastanud üle 500 naisajakirjanike väärkohtlemise juhtumi. Toimunud on nii ahistamisi, vägistamisi kui tapmisi. Selliseid juhtumeid on oluline jälgida, olenemata inimese soost, sest pressi- ja sõnavabadus on mõlemad demokraatia aluspõhimõtted.