Täna nägi ilmavalgust Maarja Merivoo-Parro raamat „Maarja varia. Raadiopäevik 2019/2020” – samanimelises Raadio 2 saates kõlanud argimütoloogiaid koondav kogumik, mis sobrab kultuuris, ajas ja ruumis. Kuigi pandeemia tõttu traditsioonilist raamatuesitlust ei toimu, läheb ööl vastu 11. detsembrit Raadio 2 eetrisse „Maarja varia” erisaade, kus on arutlusel kunsti, tõe, elu ja ilu teemad ning võetakse vastu ka kuulajate kõnesid.

Kuidas sa saate „Maarja varia” jaoks teemasid valisid ja kas nende otsimine osutus ka kuidagi keeruliseks? Kas raamatust leiab ka saadetest välja jäänud materjali?

Mõni teema oli pikalt südamel olnud, enne kui selle endast välja sain, mõni kargas pähe saatepäeva hommikul. Eeter on väga kaduv nähtus ja kuigi „Maarja variad” ripuvad nüüd helifailidena veebiarhiivis, on raamatu eeliseks nähtav ilu, mille lõid kujundaja Kristin Kalamees ja illustreerija Liiri Oja.

Mis on kõige põnevamad asjad ja trendid, mille sa saate tegemise jooksul avastasid?

Raadiopäeviku pidamise aasta osutus veidraks üleminekuajaks. Nüüd tekste üle lugedes imestasin, kui äsja meil oli see kadunud eilne päev ja kui teistmoodi kõik oli. Trükki läksid ka arvamused, millega ma praegu enam nõus ei ole, kuna otsustasin, et sisu toimetama ega seeläbi iseennast tsenseerima ei hakka.

Ajaloolasena olen alati väga tänulik, kui leian mingit perioodi uurides võimaluse piiluda toonase mentaliteedi telgitagustesse. Olgu see raamat siis üks neist avatud kaartidega omas ajas kirjutatud ja otsapidi alati sinna jäävatest tekstidest, mis peegeldab nii kirjutajat ennast kui ühiskonda, milles ta elas.

Kui „Maarja varia” läheks eetrisse täna, siis mis teemal sa kõige rohkem kirjutada tahaksid?

Inimeste suhtumisest maskidesse! Palju on valehäbi, haiguse kui probleemi vähendamist ja juttu sellest, et maskiga pole olla nii hea kui ilma. Täpselt samad teemad olid üleval siis, kui kondoomide kasutamist juurutati. Maskid ongi justkui 21. sajandi kondoomid, kuna seovad individuaalse vastutuse rahvatervisega.

Üks maskieitaja küsis mult täna üsna nõudlikul toonil, et kelle pärast ma õigupoolest kardan: kas tema või iseenda pärast? Vastasin, et nii tema, enda kui ka kõigi nende pärast, kellega siin pealinnaelu elades kokku puutume. Näis, et paljud valivad probleemi eitamise või vähendamise tee, kuna tõde oleks liiga raske ja masendav kanda. Parafraseerides klassikuid: olukord on sitt ja see ei pruugi seekord olla meie tuleviku väetis.

Talisuplemisest kirjutaks ka! Vanasti oli see üksikute kangete veidrus, tänavu aga rohkem nagu rahvasport. Uuriks, et mida need inimesed veest otsivad ja võib-olla hüppaks ise ka proovi pärast sisse. Vaat kui hea, et „Maarja variat” enam pole!

Mis saateid, raamatuid või podcast’e sa ise uute teadmiste ammutamiseks tarbid?

Tahan pidevalt lugeda asju, mida Eestis ei ole. Õnneks on mul Messengeris üks võluaken, mille teisele poole jääb raamatupoe Puänt tegus naiskond, kes suudab täita kõik mu soovid. Hüppan aga jälle poest läbi ja haaran oma eritellimuste virnakese kaasa. Praegu ongi mul näiteks käsil nende kaudu hangitud Dylan Triggi õuduse fenomenoloogia.

Tänavune sügis on üldiselt olnud vaimule väga kosutav, tegin Soomes järeldoktorantuuri ja visandasin üht uut kultuuriteooriat. Elasin lihtsat elu pikkade mõtete ja imelise looduse keskel.

Kas sul on juba küpsemas ka uued ideed mõneks uueks formaadiks?

Jaa! Sel hooajal on plaanis lansseerida kolm uut formaati! Neist esimene on ingliskeelne podcast „Estonia Explained”, kus heidan valgust nähtustele, mis võiksid vajada Eestist huvitunute jaoks konteksti, analüüsi või historiseerimist. Teine projekt on seotud teadusega ja kolmas keskendub inimeste eluilmale.