Müürilehel on hea meel teieni tuua alternatiivrokitrio Sibyl Vane’i värske muusikavideo loole „Love Department”, mis on valminud Taavi Aruse ehk Zbanski Kino käe all. Bändi liikmed Helena Randlaht ja Heiko Leesment avavad video telgitaguseid.

Zbanski Kinoga koostöös valmis ka teie eelmine video „I Want You”. Mis teid Zbanski käekirja juures köidab ja kuidas teie koostöö alguse sai?

Heiko Leesment: Taavi videokeel kõnetas meid tegelikult oluliselt varem ja aastaid tagasi, kui ta avaldas dokumentaalfilmi legendaarsest punkarist Peeter Männiksoost, keda vist pigem teatakse küll Nyrok City laulja Peeter Pasa nime all. Peeter elas millenniumi vahetusel Pärnus. Vaieldamatut elukunstnikku mäletab iga toona subkultuurses ruumis liikunu. Tema argipäev oligi mingi vorm tegevuskunstist ja konstantsest provokatsioonist. Mingi hetk deitis ta kohaliku kirikuisa tütrega ja minu teada on ta tätoveerinud mu üht põhikooliaegset eesti keele õpetajat. Lisaks õpetas ta minu rajooni hiphopi-huvilistele pättidele selgeks grafiti. Ühesõnaga jagus teda oma väikesest kasvust hoolimata igale poole – Peetrit kutsuti ka Mini-Petsiks.

Helena Randlaht: Veidi enne märkasime St. Cheatersburgi ja Psychoterrori ägedaid videoid, mille pildikeel oli täpselt see, mis meile meeldib. Kui hakkasime talvel oma uue albumi „Duchess” avaldamise plaane paika panema, teadsime kohe, kellele me esimesena kirjutame ja küsime. Meile oli see suur kompliment, et ta nõus oli.

H. L.: Muusika ja videokeele ühildamine on olnud meile alati suur väljakutse. Katsetusi on olnud palju, aga realiseerunud on tegelikult vähe. See on ka põhjus, miks meil ülearu palju muusikavideosid ei ole. Aga Taavi videokeel on tõesti väga kõnekas ja ilus, mitte selles tavalises mõttes, vaid omal erilisel moel.

H. R.: Taaviga ongi koguaeg õige tunne olnud ja tulemus alati see, mis on meile endalegi pakkunud positiivse üllatuse.

Kuidas sündis video kontseptsioon?

H. R.: See on tegelikult väga personaalne lugu ja seotud tihedalt kogu albumi „Duchess” kontseptsiooniga. Kirjutasin selle loo inspireerituna keerulisest, aga üsna levinud teemast, mis moel või teisel puudutab kõiki. Näiteks hirm selle ees, kas kordame suhetes neid mustreid, mida meie vanemad. Mulle tundub, et ka mina olen mingil hetkel mõelnud sellest, kuidas minu õnnelikuks tegemine on kellegi teise ülesanne, aga see ei ole nii. Meie kultuuriruumis on ka väga levinud, et usume sellesse, et inimesed on õnnetud. See ei pea nii olema ja seda proovib „Love Department” nii loo kui ka videona omal moel rääkida.

H. L.: Video ise sündis suhteliselt sarnaselt kevadel avaldatud „I Want You’ga”. Ehk siis printsiibis on see Taavi nägemus sellest loost ja räägib tema enda lugu, mille aluseks on meie muusika. See on muljetavaldav, kuidas ta need tükid kokku seob. Tehniliselt oli see video muidugi keerulisem sooritus, sest osalejaid oli rohkem ja tegevuspaigadki Pärnumaal laiali.

Kuidas Sibyl Vane’i aasta seni möödunud on?

H. R.: Meil on hea meel, et saime suvel anda palju kontserte Eestis, Lätis ja Soomes. Lisaks õnnestus meil septembris suurem osa plaadiesitlusi ära teha. Meil on veel auvõlg Narva, Rakvere, Viljandi ja Pärnu ees ning need esinemised teeme kohe ära, kui olukord jällegi võimaldab.

H. L.: No need kümme aastat Sibyl Vane’i on tegelikult olnud nii intensiivsed, et mõned olulised asjad on olnud veidi tagaplaanile tõrjutud, näiteks meie haridustee. Võtsime mõne aasta eest vastu teadliku otsuse, et teeme kollektiivselt selle olulise asja ära ja läheme ülikooli. Nii teeme Helenaga praegu kõvasid pingutusi, et 2021. kevadel vastu võtta ülikooli diplomid. Helena sotsiaaltöös ja mina politoloogias. Hendrik (Liivik – M.M.) kogub veel ülikooli minekuga hoogu, aga oleme kindlad, et ta jõuab selleni. Samas oleme sellel aastal õppinud tegema teisi asju – hiljuti viisime läbi näiteks virtuaalse bändisärgilaada, mis osutus väga populaarseks. Samas ootame väga, et saaksime taas esinema hakata.