2020. aastal tundsid lugejad enim huvi aju ja askeesi, perekonna ning muidugi ka koroona vastu. Aga oluliste teemadena ei saa nimetamata jätta ka kimchi’t, horoskoopi ja konservatiivseid väljaandeid.

Pöörame aasta lõpus taaskord pilgu lugeja poole ning vaatame, missugused artiklid meie veebilehe külastajaile lõppeval aastal enim korda läksid. Alljärgnevalt 2020. aastal loetuimaks osutunud lood üsna juhuslikus järjekorras.

Meie TOP 12 vaieldamatu staar on seekord Jaan Pehk, kelle puhul köitis esmalt lugejate tähelepanu märtsis veebis avaldatud pisiuudis selle kohta, et Orelipoiss annab kontserdi koduselt verandalt (mida kõnealune isik mäletatavasti ka tegi!). Teiseks (ja samuti meie suureks rõõmuks) on aga taas üles leitud 2017. aastal hedonistirubriigis ilmunud Jaan Pehu „Tavaline kimchi-retsept”.

Suurtest persoonilugudest loeti veebis sel aastal enim Maia Tammjärve intervjuud ajuteadlase Jaan Aruga („Inimaju põhialgoritmi jälgedel”) mäluteemalisest juuninumbrist ning Kaisa Lingu intervjuud Hasso Krulliga („Tänapäeva askeet, kes ei ole loobunud millestki”) kasinuse- ja askeesiteemalisest septembrinumbrist. Selge aga seegi, et lugejaid kõnetas ning statistikanumbrites kajastus ka Sanna Kartau mahukas eksperiment „Neli kuud konservatiivide kaisus”, mis ilmus meie meediateemalises juubelinumbris oktoobrikuus.

Päevakajalisema poole pealt tekitas rohkem lugemistungi käitumisteadlase Andero Uusbergi artikkel „Miks me koroonale nii tugevalt reageerisime?” aprillinumbri arvamusküljelt. Pole siis ka imestada, et aasta lõpp tõi uudise, et Andero Uusberg liitub jaanuarist Vabariigi valitsust koroonaküsimustes nõustava Teadusnõukojaga! Aprillinumbri päevakajakülgedelt tõusis veel esile meie keskkonnakolumnisti Madis Vasseri artikkel „Ei aima me keegi, mis ootab meid ees”. 

Koroona nn esimese laine tulipunkti paigutuvat (tervenisti tegelikult perekonnateemalist) aprillinumbrit loeti üldse palju, nii jõudsid sealt 2020. aasta TOP 12 hulka ka Tõnu Õnnepalu essee „Loomulik ja õige” ning Leene Korbi artikkel „Tuumikperega ellujäämismatkal”.

Õnneks nähtub, et protestantliku tööeetika kõrval väärtustavad eestlased siiski ka puhkust, nimelt loeti lõppeval aastal laialdaselt meie puhkuseteemale keskendunud juulilehest Epp Lankotsi ja Triin Ojari artiklit „Puhkus ja arhitektuur. Kus puhkas töötav kodanik Nõukogude Eestis?”, suve vahelehest aga märgati enim Müürilehe erakorralise esoteerikatoimetuse põhjalikku teost „Suur suve raamatuhoroskoop igale tähemärgile 2020”.

Viimaks, aga kaugelt mitte ebaolulisena leiame tänavu enim loetuimate lugude nimekirjast ka juba 2019. aastal ilmunud Helen Tammemäe ja Mariliis Mõttuse artikli „Kuus põhjust, miks lumehelbeke on õnnetu”.