Eesti inimeste seksuaalharidus on lünklik ja nendel teemadel avalikult rääkimine endiselt tabu. Selle tõttu levivad suguhaigused, mida oleks teadlikkuse tõstmisel kerge vältida.

Minuga jagas hiljuti oma lugu üks homoseksuaalne noormees, kes läks Londonisse kolides seksuaaltervise kliinikusse HIVi-testi tegema. Talle pakuti kohe võimalust saada tasuta PrEPi ehk preparaati, mida tarvitavad suure HIVi nakatumisriskiga inimesed, et vähendada ja/või vältida viirusesse nakatumist. Lisaks pakuti talle HPV-vaktsiini ja tutvustati muid suguhaigusi ennetavaid meetodeid. Tallinnasse naastes läks noormees heas usus kohalikku seksuaaltervise kliinikusse ning uuris PrEPi võimaluse kohta. Tema suureks üllatuseks vastas sealne arst, et sellist ravimit ei ole olemas.

Lüngad tervisesüsteemis

Kuidas on võimalik, et riigis, kus HIVi nakatumine on Põhja- ja Baltimaade suurim, ei ole siiani käivitatud PrEPi programmi ega tehtud seda lihtsasti kättesaadavaks inimestele, kes ennast ise kaitsta soovivad?

Noormees uuris teemat edasi ja järgmine arst teatas talle, et ligi tuhande euro eest kuus on Eestis tõepoolest võimalik PrEPi saada. Ma ei hakka isegi spekuleerima, kui palju elab Eestis inimesi, kes saavad endale sellise summa eest profülaktilist ravi lubada. Lõpuks jõudis noormeheni ühe tuttava käest info, et preparaati on siiski võimalik saada taskukohase summa eest perearsti saatekirjaga infektsionisti juurest.

See noormees oskas omale vajaliku ennetava kaitse ise välja otsida, aga peaks olema iseenesestmõistetav, et kõik seksuaaltervise spetsialistid teavad, mis meetmed on sugulisel teel levivate haiguste ennetamiseks võimalikud, ning oskavad neid ka oma patsientidele soovitada.

Alates 2020. aasta kevadest saavad riskirühma kuuluvad Eesti inimesed (ennekõike meestega seksivad mehed) osta PrEPi geneerikut haigekassa 50% soodustusega ehk umbes 50 € eest kuus. See on hea uudis ja suur samm HIVi-epideemiaga võitlemisel, kuid oluline on, et kasvaks ka testivate inimeste arv ning et inimesed saaksid oma nakatumisest teadlikuks enne, kui jõuavad haigust levitada. Sealjuures ei tohi ka unustada, et PrEP kaitseb vaid HIVi, aga mitte ühegi teise suguhaiguse eest. Lisaks on Eestis seksuaaltervise kliiniku külastamine tasuta valdavalt ainult kuni 26-aastastele noortele, kuid see on problemaatiline olukorras, kus HIV ei ole enam ammu homoseksuaalsete meeste ja süstivate narkomaanide haigus, vaid levib üha rohkem ka üle kolmekümneaastaste heterote seas.

Juhupartneriga seksuaalvahekorras olevatest Eesti inimestest kasutab kondoomi 41%, üle poole ehk 59% seda ei tee.

Mitte ainult homode ja narkomaanide probleem

Olgugi et HIVi seostati selle algusaegadel ennekõike homoseksuaalsete meeste ning ööeluga, siis nüüdseks on see arusaam muutunud. HIVi ja suguhaiguste riskirühma kuuluvad palju erinevama profiiliga inimesed, teiste hulgas ka need, kes tarbivad alkoholi ja käivad ööklubides. See ei tähenda, et ööklubides käivad inimesed ei hooliks enda ja teiste tervisest, kuid lõbus seltskond ja muretu õhkkond võib lõppeda üheöösuhtega, kus kondoom ei ole prioriteet.

Ööelu edendajatel, näiteks klubiomanikel ja promootoritel, on seega anda oma panus seksuaaltervise olukorra parandamisse Eestis. Aeg-ajalt toimubki juba pidusid, kus jagatakse tasuta kondoome ja kus kõigil osalejatel on võimalus teha kohapeal tasuta HIVi kiirtest. Ent vaatamata HIVi leviku vähenemisele on eri suguhaigustesse nakatunud inimeste arv Eestis võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega suur. Kõige levinum on suguelundites kihelust tekitav ning halvimal juhul viljatust põhjustav klamüdioos, millesse nakatus Terviseameti andmetel 2020. aastal 695 inimest (2019. aastal 1090); haavandeid, lümfisõlmede suurenemist, löövet ning vahel närvisüsteemi kahjustusi tekitavasse süüfilisse nakatus 2020. aastal 30 inimest (2019. aastal 40 inimest). Lisaks on väga laialt levinud inimese papilloomiviirus (HPV), mida esineb 80 protsendil naistest ning mis põhjustab emakakaelavähki. Sellesse kasvajasse sureb maailmas iga kahe minuti tagant üks naine. Juhupartneriga seksuaalvahekorras olevatest Eesti inimestest kasutab kondoomi 41%, üle poole ehk 59% seda ei tee. Kõige suurem osa inimestest (85%) kasutab kondoomi ainult põhjusel, et vältida soovimatut rasedust. Ainult neljandik nimetab vastusena soovi vältida nakatumist HIVi või mõnda sugulisel teel levivasse haigusesse.

Tundub, et Eesti inimesed ei tunne suguhaiguste ees erilist hirmu, sest peamine põhjus kondoomi kasutamata jätmiseks on usk, et juhupartner ei kanna ei HIVi ega ühtegi teist sugulisel teel nakkuvat haigust, ning samuti arvatakse, et katkestatud seksuaalvahekord on piisav raseduse vältimiseks.

Kõige tähtsam on, et arsti juures käiksid regulaarselt analüüse tegemas kõik inimesed, kes elavad aktiivset seksuaalelu juhupartneritega, ning arstikabinetis ei tohi keegi mitte mingil juhul tunda diskrimineerimist.

Räägime seksist

Kuigi läbi aastate on Tervise Arengu Instituut korraldanud väga ulatuslikke kondoomi kasutamist propageerivaid kampaaniaid, siis tundub, et riskeeriva seksuaalkäitumise üks peamisi põhjuseid on puudulik seksuaalharidus. Ülaltoodud põhjustest jääb ju kumama see, et kondoomi ei kasutata sageli vildakate hoiakute tõttu, ning seega on oluline edendada seksuaalharidust kõigis vanusegruppides.

Kõige tähtsam on, et arsti juures käiksid regulaarselt analüüse tegemas kõik inimesed, kes elavad aktiivset seksuaalelu juhupartneritega, ning arstikabinetis ei tohi keegi mitte mingil juhul tunda diskrimineerimist. Meil leidub juba väga tugevaid seksuaaltervise eksperte, kuid kõik sellel alal töötavad inimesed ja ka perearstid peavad olema eelarvamustest vabad ning informatsiooni poolest oma patsientidest ühe sammu võrra ees.

Seksist ja seksuaaltervisest rääkimine võib olla keeruline, ebamugav ja paraku ka häbimärgistatud, aga see ei saa olla põhjus, mis takistab selle olulise vestluse pidamist ühiskonnas. Seks on nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele kasulik ning aitab leevendada ärevust ja tõsta toonust, kuid ennekõike peab see juhtuma kahepoolsel kokkuleppel ja olema turvaline.

Lõpetuseks: kondoomid aitavad päästa elusid ja vältida rõvedaid haigusi. Tallinn jt suuremad Eesti linnad võiksid võtta eeskuju näiteks New Yorgist või Londonist ning teha kondoomid vähemalt avalikes WCdes ja meelelahutuskohtades tasuta kättesaadavaks.

Natalie Mets on Tallinna sotsiaaldemokraatide öölinnapea kandidaat, IDA Raadio üks eestvedajatest ning TLÜ sotsioloogia magistrant.