Galerii: Tartu Pride 2022
Lugemisaeg 2 minLaupäeval leidis aset järjekordne Pride-marss, mis sel korral toimus Tartus. Vikerkaaretoonides plakatite, lippude ja näomaalingutega 1000-pealine rahvahulk marssis Vanemuise pargist Raekoja platsile.
Käesolev aasta on LGBT+-õiguste vallas märgiline, kuna täpselt 30 aastat tagasi dekriminaliseeriti Eestis homoseksuaalsus. Marsi loosungiks valiti „Kaua võib?”, ühelt poolt viitega kooseluseaduse rakendusaktidega venitamisele Riigikogus, teisalt trans-inimeste enesemääramisõiguse piiritletusele Eestis.
Üks korraldajatest, MTÜ Tartu LGBT+ tegevjuht Kaisa Linn jagas oma mõtteid Pride’i vajalikkuse kohta: „Emotsionaalselt on väga täitev ja hingestav näha, et sa ei ole üksinda. See annab jõudu rõhumisest hoolimata edasi minna. Täna osales Tartu Pride’il lesbi, kes oli 50 aastat tagasi esimesel Londoni Pride’il, kus oli ainult 10 lesbit ja 400 geimeest. Ta oli oma kaaslasega üks kümnest naisest. Nüüd ta on siin esimesel suurel Tartu Pride’il 50 aastat hiljem. Selliseid asju kuulda ja näha – see on seda kõike väärt.”
Anette Mäletjärv, Eesti LGBT Ühingu koostöö koordinaator ja üks Pride’i korraldajatest ütles, et tema jaoks oli sel korral üllatav nii inimeste ja koerade hulk kui erinevas vanuses inimeste liitumine marsiga.
Galerii
Joanna Adeele Siig on hobifotograaf ja Eesti LGBT Ühingu sõber.
Samal teemal
Puust ja punaseks: queering
Kiirem kui EKI, ammendavam kui Vikipeedia – Müürilehe rubriik „Puust ja punaseks” selgitab sõnu, mõisteid ja olukordi, millest räägitakse palju, aga mille päritolu ja tähendust suudavad vähesed lõpuni aduda. Seekord vaatleme terminit, mis aitab normatiivses maailmas võimalikult valutult ellu jääda.
Kväärteomenetlus: kuidas olla hea homo? Intervjuu Anette Mäletjärve ja Helgi Saldoga
Sõbrad, raadiosaate „Homokringel” juhid ja aktiivsed LGBT+-kogukonna liikmed – Anette ja Helgi mõtestavad probleeme, millega tänapäeva Eesti ühiskond ei taha tingimata tegeleda. Hoolimata mitmetest strukturaalsetest puudustest on aga siiski ka põhjuseid rõõmustamiseks ning ühtehoidvaks kogukonnatundeks.
Ei keela, ei luba – riik ja LGBT+-inimesed
Eesti suund Euroopasse, ebamugavad paraadid, kolm põlvkonda aktivismi ja ühiskonna igavene valmis saamine. Heidame pilgu LGBT+-inimeste ja riigi vahelistesse suhetesse viimasel 30 aastal.