Briti Dexter on lõpuni ebamoraalne ja külmavereline
Lugemisaeg 3 min„The Fall” (2013–…, Põhja-Iirimaa, Suurbritannia, Artists Studio, BBC Northern Ireland). Looja Allan Cubitt, osades Gillian Anderson, Jamie Dornan, Niamh McGrady jt.
Briti sari „The Fall” käib Ameerika sarimõrvari Dexteri edu kannul ja toob vaatajateni kõrilõikaja, kes astub veelgi julgema sammu pimeduse poole. Nagu mitmes teises värskes hittseriaalis („The Following” ja „Hannibal”), innustab „The Falli” peategelast süütute inimelude võtmine – vaatajatele tähendab see aga suhestumist tegevust edasiviiva karakteriga, kelleks on taas kurjategija. Erinevalt aga Dexter Morganist puudub „The Falli” tegelaskujul oma ohvrite osas moraalne lähenemine, mis viib sarja psühholoogiliselt julgemale tasandile.
Alates seriaali esimesest stseenist, kus vaataja kohtub Paul Spectoriga (Jamie Dornan), kes luurab parasjagu oma järgmise ohvri korteris – kelle ta hiljem ka mõrvab –, määratakse tervele loole külm toon. Tänu suurepärasele operaatori- ning kavalale režissööritööle haarab „The Fall” viivitamatult publiku tähelepanu ja kehtestab end kui tugev psühholoogiline triller. Peaosatäitja Jamie Dornan, kes valiti hiljuti ka Christian Grey ossa raamatu „Fifty Shades of Grey” ekraniseeringus, teeb veenva ja vaat et painama jääva rolli vastuolulise sarimõrvarina, kes on ühtlasi ka hooliv ja armastusväärne pereisa. Vaatamata nende sarnasustele ei ole Paul Spector aga Dexter Morgan. Ta on palju külmaverelisem tegelane, kellele ei soovi keegi kaasa elada, kuid kellelt on samas võimatu pilku eemale pöörata.
Spectori karakteri kurjuse vastukaaluks on politsei vanemohvitser Stella Gibson (Gillian Anderson), kes asub uurima Spectorist maha jäänud mõrvade jada. Anderson, keda paljud teavad kui agent Scullyt sarjast „The X Files”, on teleekraanile justkui loodud – pole siis ime, et lisaks „The Fallile” astub ameeriklanna üles kurikuulsa kannibaliga sarjas „Hannibal” ja mängib ka peatselt eetrisse jõudvas põnevussarjas „Crisis”. Näitlejanna andekus on silmapaistev eriti „The Fallis”, kus Gibson on sama paeluv kui Spector. Ka teda iseloomustab teatav vasturääkivus: politseinikul on naise kohta vägagi maskuliinne amet ja samuti üpriski mehine arusaam inimsuhetest eraelus. Just läbi kahepalgelisuse läheneb Gibsoni roll Spectori omale.
Sarja autor Allan Cubitt on seadnud „The Fallis” kõrvuti kaks kokkupõrkuvat maailma, mõrvari omailma ja uurija reaalsuse, ning jutustab kompleksse, haarava loo. Kahtlemata on kõik eelnevalt nimetatud elemendid hea seriaali märgiks: uudne sisu kahest jahimehest ja intrigeerivad tegelased, kes on toodud ekraanile läbi hea näitlemise, hästi orkestreeritud stsenaariumi ning briti sarmikuse. Õhku jääb aga küsimus, kas sellise värske vaatenurga loomine võib sarjale lõppkokkuvõttes saatuslikuks osutuda? Televaataja innukus Gibsonile kaasa elada ei ole kindlasti lõputu ja oluline on see, mis saab sarjast pärast seda, kui Spector lõpuks tabatakse. Hetkel verivärskena on „The Fall” aga krimisarjade fännide jaoks ideaalilähedane vaatamiselamus.