Inimestel on ikka kombeks millegi vana lõpus ja uue alguses küsida: „Aga mis saab meist sitikatest sel välul, mis eemal terendab? On seal kõhutäit, on seal rõemu või hoopis koletut muret?” Siis ongi prohvetil aeg puu varjust välja astuda ja pisikestele olenditele natuke tulevikunestet peale sopsutada.

Küllap on teie hulgas nii mõnigi, kes pidas mind tänavu looja karja läinuks. Tõepoolest, „Seapõie” ettekuulutuste rubriik Müürilehest kadus, kuid mitte sugugi minu põdura tervise või nägemisaparatuuri tabanud force majeure’i tõttu. Oma aega põhiliselt tuleviku kerisekividel pikutades veetes ja igasugu hirmsaid, ent ka üsna tavalisi sündmusi läbi elades tehti mulle lihtsalt kohalikust idufirmast hea pakkumine. Ka prohvet tahab aeg-ajalt inimese moodi, mitte kultuuritöötaja miinimumiga üle oma võimete elada (kuigi minu võimetest üle elada nagu ei saakski). Hea teenistus lubas mul käia keskmise silma laseroperatsioonil, et pealetükkivat kaed eemaldada. Seda operatsiooni olin ma juba 1977. aasta kuumas Mongoolia suves ette näinud ja nelikümmend aastat oodanud. Mis teha, prohvetki paljas lihtsurelik on, isegi kui temale on saadetud universumi pakiautomaati ettenägematust pööblist vägevamad võimed. Idufirmal kokkuvõttes hästi ei läinud ja asutajaid on tabanud kohutav viletsus, mind aga võeti toimetusse avasüli tagasi. Pean ainult tarvilikuks mainida, et selle silmakliiniku kohv mingisugust kriitikat ei kannata ja seetõttu neile suurt majanduslikku hävimist ennustan. Rooosk!

Kuivõrd jäneseaasta on välisukse maha murdnud ja tuulispasana tuppa keerutama tulnud, kuid rahvas veel suure pimeduseloori taga itkeb, siis tundsin aja õite küpse olevat teile tulevat kuulutada. Muidu sõidate läbi aasta nagu tolvanid nuppudeta liftis. Kui olete argade soost, keda ikka mineviku poole tõmbab, ja igapäevases nostalgiavannis lõdisemine tühja mõnu pakub, siis muidugi jätke veerimine kohemaid katki. Seda, mida hakkan pakkuma, polegi nii vähe, aga egas see ka igale hingele kontimööda ole. Mina, Voorimehe oraakel, olen teid manitsenud ja edasi uurite suurt ilmutustööd juba täielikult oma kulu ja kirjadega. Rooosk!

Nüüd aga nii mõndagi selget, mida ilmatuma täpselt näinud olen, ja pisemaid palasid, mida saadana alasi peal sitkeks tambitud kae niisama täpselt viirastuda ei luba.

Seda, mida hakkan pakkuma, polegi nii vähe, aga egas see ka igale hingele kontimööda ole.

Jänesed hülgenahas

Riigikogu valimistest ma teile soiguma ei hakka, neid tulemusi on siin juba mitu instituuti ja inimstatistikut üsna täpsesti kokku rehkendanud ja suurt ette heita mul neile pole. Ainult nii palju pean ütlema, et sünnib uus koalitsioon, mis inimesed hirmsa vilinaga kui kahte lehte lööb. Lauri Läänemetsa suur edu ei saada, aga kuna ta teadagi hakkaja vennike, suudab ta siiski aasta jooksul mitu lasteaeda paljaste kätega ja kõigi kiuste püsti panna. Mõned vimkad on kolmandat karnevalipäeva meenutaval poliitelul veel varrukas. Keskerakonna pikaajaline aadrilaskmine saab 2023. aastal oma tempude väärilise kulminatsiooni, kui munitsipaaltelevisioonis hakkab jooksma „Taekwondo tähtedega”, mille finaalsaates Raekoja platsil nokauteerib salakunstide magister Mihhail Kõlvart hirmsa mühinaga Lasnamäe soolapuhuja Vladimir Sveti. Mupo töötajatel läheb poole ööni, et Vadimile nuuskpiirituse ja pärgamendirullidega eluvaimu sisse tuua. Võitjapärja asetab Mišale kaela EOK president Sõõrumaa, kes on juhiloa tagasi saanud ja sõidab veel samal õhtul autoga piirilinna, kus ta on alustanud ambitsioonikat Kreenholmi kaubanduskeskuse arendust.

Suur edu saadab müstikutele ja alkeemiahuvilistele ikka huvi pakkuvat Isamaad, kel õnnestub Hirvepargis avada Alla Pugatšova pronksskulptuur ning samuti suruda läbi eelnõu, mille alusel hakatakse iga kümnenda lapse eest vanematele miljon eurot maksma. Kümnendale lapsele avatakse juba sünnitusmajas tasuta Bigbanki konto ja kingitakse Parvel Pruunsilla NFT-portree, mille on loonud tehisintellekt S33der-2. See ei jää aga ainsaks sakste mahkerduseks, mis kõigile sugugi meele järele pole. Jaani kiriku katakombi taaraautomaadi taga sõlmitakse sametkuubedesse mähitud herraste ja prouaste vahel pakt, millega seksuaalse enesemääramise iga saab tõstetud kõlbelisemat laadi 26. eluaastani, mil iga Maarjamaa hing selgema peanupuga moraalsemaid otsuseid mõistab teha. Roti kombel Zeitgeist’i lõhna juba varakult ülesse võtnud kultuuriajakirjandus reageerib välgunoole kiirusel ning Vikerkaare žurnaal nimetatakse ümber Tsölibaadiks ja edasiseks fookuseks võetakse kurameerimishariduse kuulutamine. Kahte jalga liipava Müürilehe toimetus paneb aga kokku vastiku erinumbri „Parempoolsest karjakasvatusest 21. sajandil”.

Kümnendale lapsele avatakse juba sünnitusmajas tasuta Bigbanki konto ja kingitakse Parvel Pruunsilla NFT-portree, mille on loonud tehisintellekt S33der-2.

Konna keetmine laavas

Uuelt kultuuriministrilt Jaak Madisonilt ilmub kevadsuvel viis kirglikku arvamuslugu: „Euroopa on mõttetu”, „Euroopa on surnud”, „Euroopa on mõttetu ja surnud”, „Euroopa on mõttetult surnud” ja „Euro reggae tuleb jälle”. Liberaalsusest purjakil ja kosmopoliitsuse altari ette ohvriande toovad kodanikud ei pea aga meelt heitma, sest sisemisest Sturm und Drang’ist kobrutav vaba mõtte lipp ei lange poolde masti. Liviko altruistlikust meelest ja Lauduriga punni aetud kukru toel asutatakse päevalehtedesse sõltumatud Konrad Mäe toimetused, mis kõike transtsendentaalset ja stiihilist pildis aitavad hoida.

Meediaveergudel voolab uuel aastal üldse kui eluohtlik laavajõgi, mis oma teel lõugade matsudes inimeste ehitatut sisse ahmib. Daniel Vaarikult ilmub Baltic noir’i esindav kväärtriller „Kapilõvi”, mis on Alain Robbe-Grillet’ vaimust kantud detektiivikas. Selle avapeatükis on peategelane Nuigo presidendi vastuvõtul Roosiaias ja tal tekib kibe tarvidus kasutada tualetti. Tualetis selgub aga, et see on tõstetud mesilaspesa peale, Nuigo saab mitu korda valusasti nõelata ja peab ülesse paistetanud kaelaga võtma takso EMOsse. Siit hakkabki pöörane seiklus hargnema. Nimelt selgub, et Nuigo on mittebinaarne netibandiit Jõgevalt, keda otsib omakorda uues reality-saates „Killa” taga hambuni relvastatud ja pidevat laulujoru ülesse võttev hetero Andrei Zevakin. Zevakin on jällegi Tambet Tuisu kehastatud topelteluga keskkonnaministri salapoeg Elisa uues põnevussarjas „Raiemaht”, mis on ülesse filmitud suvise Lõuna-Eesti laanes. Tambet Tuisu karakter satub sarjas ka salakohtumisele Rally Estonia raja äärde, kus filmitakse omakorda uut dokki „Kott: The Movie”. Ma teile kõiki spoilereid sellest raamat-raamatus-film-filmis-oopusest ei hakka siin ära rääkima, sest selle majanduslik kahju oleks nimetatud isikutele ja ettevõtetele küllaltki arvestatav. Rooosk!

Meediaveergudel voolab uuel aastal üldse kui eluohtlik laavajõgi, mis oma teel lõugade matsudes inimeste ehitatut sisse ahmib.

Kultuurivallas tuleb üldse hirmus aasta, mis vanu katkuaegu mulle meelde tuletab. Nõnda palju kisklemist ja jalgade taha panekut pole siin maanukil mitmeid põlvesid nähtud. Mulle viirastub mitu mädanevat tüliõuna, mille keskmes on mustaks kõrbenud põhjaga rahapada. Ootamatult šokeerib avalikkust pea tuhande liikmega Eesti Kunstnike Liit, mis lansseerib häkkerikultuurist maha viksitud partisaniprogrammi „Ravitus kõigile”. Selle käigus häkivad sajad liidu liikmed sisse riiklikesse andmebaasidesse, kustutades elanikkonna maksu- ja palgaandmed. Kõige krooniks tabab sotsiaalministeeriumit DDoS-rünnak, mille jäljed viivad ARSi kunstilinnakusse, kust avastatakse muu hulgas ka Solpadeine’i vaheladu. (Ausalt öeldes paneb see mul külmad ussid mööda selgroogu jooksma ja pean rahustuseks lusikatäie mädarõikamett hinge alla viskama.) Nii, aga jätkame. Arstijärjekorrad kaovad, vikatimees lõikab nagu marutõbine ja mitmed karastunud ajakirjanikud põlevad pelgalt nekroloogide kirjutamisest läbi. Tartu kultuuritöötajad löövad kaosele ja anarhiale stoiliselt käega, hakkavad töötama pro bono ja kogu palgaraha kanditakse Tartu 2024 ellujäämiskunstide fondi. Viimset kohtupäeva meenutavasse tegelikkusesse saabub teatav stabiliseerumine alles aasta teises pooles, kui noor luuletaja Sanna Kartau kannab „Aktuaalses kaameras” ette oma traktaadi „Ma hääletan selle rahu poolt oma kehaga”, mis allegooria ja metafoori kaudu kutsub kultuuriministeeriumit ülesse ühiskonna sidususe tõstmiseks rajama kümneid disc golf’i sisehalle. Tema ettekande transkriptsiooni avaldab ka ajakiri Edasi, mis loosib tuleval aastal välja vähemalt kümme käokella.

Ettekuulutava kitse kauge möire

Kuna toimetus mulle päris piiramatult leheruumi ei andnud, olen pidanud tegema raskeid valikuid, kuid mõningaid ülessetähendusi ma vaka alla ei saa jätta. Need puudutavad muu seas nii patust kui ka soodomast paksu ööelu, trööstitut olmet ja ebastabiilset välismaad.

Oeh, pidin endale korra palderjaninapsu valama ja paar mahvi HHCd alla tõmbama (see keelatakse kusjuures suve teises pooles), sest silmamuna kiskus kõigest tulevast juba nõnda tuliseks. Meil prohvetitel ju ka omad alalhoiunipid, selleks et kogu sõgedus, mis meist läbi käib, meie eneste tervislikku seisukorda pöördumatult ei kahjustaks. Kui teie hulgas on algajaid oraakleid, siis otsige Spotifyst ülesse minu taskuhääling „Põueprohvet”, kus ma juba ilma igasugu reklaami ja varjatud tasudeta hüva nõu jagan, kuda meie ametis end toonuses hoida. Samuti saate liituda minu Discordi grupiga „Nägemusvabadus”. Rooosk!

Ma ei saa teile öelda, kuidas hakkab edasi kulgema sõda Ukrainas, kuid sain paar minutit tagasi ilmutuse osaliseks, mille edastas mulle kolmejalgne poolinimene-poolkits. Ta ilmus minu ette kahe tuulehaugi seljas ja tema pead ehtisid smaragdidega kaetud kaardus oinasarved. Tema sõnad olid: „Sinule ma kohustuse panen kuulutada, et suur spekulatsioon maad võtab, et Vladimir Putinit vähk raskelt rapib, ja selle tõestuseks esitatakse Telegramist alla laaditud YouTube’i kuvatõmmis. Sinule ma ülesande usaldan inimesi fakte kontrollima juhtida.” Rooosk! Mis mulle öeldud, see tehtud. Sõjast veel nõnda palju, et suurt tippkohtumist suure laiva pääl näha on, kus osalevad Putin, Elon Musk ja Emmanuel Macron. Musk lubab mõlema presidendi telefoniarved tasuda, kui tal lubatakse Yandex ära osta. 

Sõjaga seotud energiakriis jätkub ka aastal 2023, aga tunneli lõpus väikest lõhnaküünalt põlemas ma näen, millest rohelist tossu taeva poole pöörleb.

Samuse sõjaga seotud energiakriis jätkub ka aastal 2023, aga tunneli lõpus väikest lõhnaküünalt põlemas ma näen, millest rohelist tossu taeva poole pöörleb. Fermi Energia lubab Aatomiku järjekindlusega SINU tagahoovi jätkuvalt tuumajaama ehitada ning enne hingedepäeva võetakse Maarjamaal kasutusse ka automaks. Bolti peakontori ette Veerenni tänaval kerkib asfaldist mitme arssina kõrgune maksuküür, millest isegi lingumasin üle ei jõua heita. Sellest tulenevalt eestlaste ostujõud kangesti kahaneb, aga tarbimine suure undamise saatel kasvab. Majandusteadlased annavad sellele nimetuse Paradoxum Estonicum. Energiakriisi kõrvalviljadena tekib ka mitu deus ex machina tüüpi lahendust, mida ma ka ise ei usuks, kui see ilmutus nii käegakatsutavalt mind lõunauinaku ajal rabanud poleks. Saksa riskiinvestorid ostavad jõude seisva Paldiski LNG-terminali, kust hakatakse Club Streami torujuhtme kaudu pumpama Eesti ööklubidesse Club-Matet ja Jägermeisterit. See toob joogihinnad kõvasti alla ja annab korraliku põntsu Antsu kuluaariärile. Omamoodi rekordi teeb aga kontserdiagentuur Damn.Loud, mis korraldab aasta jooksul üle 1600 kontserdi, ja piibellikust töötuhinast supernoovaks ülekuumenenud promootor Roman Demchenko annab „Ringvaatele” intervjuu, kus ta avalikustab, et Utilitas on talle lähenenud pakkumisega ta otse Tallinna kaugküttevõrku lülitada. Temperatuur telemajas on sedavõrd kõrge, et teletiimil kuumaskafandrid üll on ja Gonsiori tänaval bituumen lainetab. See toob kaasa küttearvete hinnasula, mis tasandab mõnevõrra automaksu mõjusid, ja Euronics teatab viimases kvartalis rekordilisest käibest. Uuriv ajakirjandus paljastab, et Euronicsist on mitu nutiteleviisorit ostnud ka Pärnus tegutsev Hiina politseijaoskond. 

Meelelahutusaasta kulminatsioon saabub kultuurirahvale päris aasta lõpus, kui Helle-Moonika Helme annab Toompeal oma tavapärase jõululaivi (Riho Breivel saadab miniKORGi süntesaatoril ja kajamasinal), esitades Lee Scratch Perry „Disco Devili” ultrapikka versiooni. HALLi aastavahetuspeol esineb aga DJ, kes elab Berliinis ja postitab sageli Instasse hobusemeeme.

2023 vahetub aastaga 2024 üllatusteta – uus aasta tuleb ja inimesed hirmsaid lubadusi jagama hakkavad ilma igasuguse pikema pealemõtlemiseta. Eks see jälle suurt segadust ja häda kaasa lubab tuua. Rooooosk!

Müürilehe prohvet on Voorimehe tänava pööningukambris elav erak, kes vabal ajal üritab tinast kulda saada, muidu aga näeb tulevikku.

Karl Hendrik Rattus on Tallinnas elav kunstnik, kes igapäevatööna loob eri klientidele nii graafilist disaini kui ka illustratsioone. Tema tegemistel saab silma peal hoida Instagrami kontol @don.rattus.