Müürileht

Uinak on puhkuse kui kategooria väikseim üksus. Selleks pole vaja ei raha ega ka kuigi palju aega, vaid natuke harjumust ja tukastamisega kaasnevat rahulolu.

1975. aastal valminud Jäneda õppekeskuses toimub sel suvel uus festival KiKuMu, mis, nagu lühend isegi aimata laseb, ühendab kino, kunsti ja muusika. Festivali ellukutsumise taga seisab õppekeskuse uus omanik, kunstigalerii, kino ja mitmete äridega seotud elukutseline rööprähkleja Indrek Kasela. Seetõttu oligi põhjust uurida, mis on täpsemad plaanid Tapa vallas asuva modernistliku kompleksiga.

Kas oled juba mõningase kogemusega isetegija või alles mõtled seda teekonda alustada? Mõlemal juhul aitab see manuaal laskuda sul isetegemise sügavaimatesse varakambritesse.

Oleks üsna mõeldamatu või vähemasti halvakspandav, kui Müürilehe vahendatavad kujutised pärineksid valdavalt tehisintellektipõhistelt pildigeneraatoritelt.

Kuidas ehitada seina, mille seest tuleks raha, miks vaesus pole iseloomuomadus ja millised on rahaga seonduvad sügavad soolised lõhed? Need olid mõned tüviteemad, mis tulid jutuks ühe Eesti tuntuima rahatarkuse eestkõnelejaga.

„Stuudios” on Müürilehe rubriik, mis vaatleb ühe päeva vältel loomeinimeste tööd, paotades ust nende harjumuspärasesse töökeskkonda, milline see ka poleks ja kus see ka ei asuks. Seekord toppisime oma nina tekstiilikunstniku Johanna Ulfsaki avarasse ateljeesse.

Oleme justkui astunud püsiva ebastabiilsuse ajastusse, kus julgeolekust tuleb mõelda seda enam, mida ebastabiilsem on keskkond, ja mida rohkem julgeolekust rääkida, seda ebastabiilsem kõik tundub.

Mis saab mitmekesisest väikeste väljast, kus tihtilugu juba hoitakse viimaste hambaproteesidega kinni toimetulekunullist? Kas see tähendab kohaliku kultuurisektori suurema ümberorganiseerumise algust?

Müürilehe toimetus intervjueeris kaheksat inimest, kes puutuvad oma ametis sagedasti kokku surmaga. Surm on eksistentsi loomulik osa, aga sellest rääkimine ja sellele otsa vaatamine on enamasti seotud negatiivsete emotsioonide, tabude ja tumedusega. Seetõttu soovisimegi teada, kuidas suhestuvad surma ja seda ümbritseva kultuuriga inimesed, kelle jaoks see on igapäev.

Mart Kangro tähistab 8.novembril oma 50 aasta juubelit. Seetõttu istusime keset „Keskealise tantsuajaloo” proove korra maha, et rääkida pisut raamatust, lähiminevikust ja tema kiindumusest mälu vastu.

Esimene samm surma tõsisemalt võtmise suunas ongi küllap alustada jutuajamistega ja kutsuda surmatont laua taha istuma.

Killustunud sissetuleku teenimise viiside ja muutuva tööturu kontekstis on mõisted „klass” ja „töölisklass” saanud uued nimetused.