Naiste ajaga kättevõidetud õigused seksuaalsele naudingule ei peaks tähendama kivihaaval uute takistuste ehitamist.

Naise seksuaalsus ja orgasm on olnud ühekorraga nii varjatud kui ka (üle)müstifitseeritud teemad. Miski, mis justkui ei kuuluks tavapärase inimeseks olemise juurde. Seksuaalsus on väga lai ja sügav osa meie juurolemusest, mistõttu ühele fookuspunktile keskendumine on piiratud ja juba eos vildakas lähenemine, ent eri teemade kaudu paneme kokku suurema pildi. 

Enamat kui anatoomia

2017. aastal avaldati palju kirgi kütnud uurimus USA täiskasvanute orgasmikogemustest ja -kogemistest. Valim (52 588 inimest) hõlmas eri seksuaalse sättumusega ning eri soost täiskasvanuid. Kired möllasid suuresti selle ümber, et lisaks meeste ja naiste vahelise orgasmilõhe selgele väljatoomisele (enim kogevad orgasme heteroseksuaalsed mehed – 95% vahekordadest viimase kuu jooksul) osutasid tulemused ka sellele, et naistest saavad orgasme enim lesbid (86% vahekordadest) ning kõige vähem end heteroseksuaalsena määratlevad naised (65%). Seda saaks ilmselt tõlgendada nii, et heteroseksuaalses suhtes võib jääda suurema tõenäosusega vajaka omavahelisest suhtlusest, mõistmisest, võrdsusest ja partneriga arvestamisest. Uurimuse korraldanud teadlased järeldasid lisaks (tuginedes 30 käitumisjoone uurimisele), et naised, kes kogesid orgasme sagedamini, tegelesid rohkem oraalseksi ja suguelundite käelise stimuleerimisega, vahekorrad olid pikemad, rahulolu suhtega oli suurem, nad väljendasid seksi ajal oma soove ja fantaasiaid jpm. 

Naised, kes kogevad orgasme sagedamini, tegelevad rohkem oraalseksi ja suguelundite käelise stimuleerimisega.

Bioloogiliste tegurite kõrval toodi olulisena välja ka sotsiaalkultuurilised faktorid. Erinevus ei peitu ainult genitaalides, vaid ka käitumises, hoiakutes, normides, väärtustes jne. Selle mõistmine võiks ehk pakkuda lahendusi, kuidas nimetatud lõhet vähendada – kuidas luua lähedust ja olla tähenduslikes suhetes, mida iseloomustavad sügav hoolimine, intiimsus ja sarnane arusaam sellest, ühised väärtused, huumor ja võrdsus, kui nimetada suhte puhul üksikuid, ent tähtsaid mõjutajaid. Aga seksuaalselt aktiivsed inimesed, kes ei ole suhtes? Ka siin on vaja teineteisest aru saada, suhelda ja üksteise vajadustest kõneleda ning ka võrdõiguslikkust – kõigi naudingud ja vajadused on sama olulised. Neist saab aga teadlik olla ja neid mõista vaid küsides. Meeles tuleks kindlasti hoida ka seda, et orgasmilõhe vähendamine ei tohiks olla eesmärk omaette ja orgasm ei ole ainus siht. 

Orgasmilõhe tilliga või tillita

Kuidas on aga lood Eesti pipraselt patriarhaalses kultuuris? Kas orgasmilõhe tilliga või tillita? Orgasmilõhe on saanud olla meil elujõuline seetõttu, et naise seksuaalsust peetakse tabuks juba hallidest aegadest saati. Aga kui hallidest? Eestis saame küll rääkida kristluse mõjutustest, aga veel selgemini baltisakslaste ja ka pietismi mõjust. Veel 18. sajandil oli Eestis levinud sootuks vabameelsem nägemus naise rollist ja seksuaalsusest, mida võib tõdeda ka regilaulutekstide põhjal. Tänapäeva välja ulatuvaid naisi piiravaid hoiakuid kujundas aga tugevalt baltisakslaste kaasa toodud väärtusruum. Seetõttu ei saa öelda, et Eestis on naiste seksuaalsus kogu aeg kõrvalejäetud olnud – saame vaadelda seda ehk millenagi, mis jõustab ja lükkab kõrvale vabandused, et nii on ju alati olnud.

Veel 18. sajandil oli Eestis levinud sootuks vabameelsem nägemus naise rollist ja seksuaalsusest, mida võib tõdeda ka regilaulutekstide põhjal.

Olgu ajalooga, kuidas on, aga praeguseks teame seksuaalsusest võrratult rohkem kui kunagi varem. Näiteks teame, et naine on mitmekesine ja värvikas iseseisev seksuaalne olend. Samuti seda, et naise seksuaalsus kuulub temale endale. 

Või kas ikka teame? Ja kui teame, siis kas teadmised väljenduvad hoiakutes ja käitumises? 

Ühiskond põrgatab naiste suunas endiselt küsimusi, kas, kus ja millal on lapsed; kas, kus ja kui vanalt on partner jne. Naistele oleks jätkuvalt justkui meestest vähem lubatud ja neilt küsitakse siiani rohkem kui vastassoolt. Naise seksuaalsus on aga tema enda oma, tema otsused ja naudingud pole kellegi teise määrata. Orgasmilõhe osutab, et naise seksuaalsed naudingud on olnud kõrvale jäetud ja oleks ammu aeg need tähtsamale kohale tõsta. Naisekehal on (vähemalt) üks organ, mille ainus eesmärk on pakkuda seksuaalset naudingut – nimelt kliitor. 

Naise seksuaalsus on aga tema enda oma, tema otsused ja naudingud pole kellegi teise määrata.

Hoolimata sellest, et rohkem kui 70% naistest vajab orgasmini jõudmiseks kliitori stimulatsiooni, avaldati esimene laiaulatuslik anatoomiline uurimus kliitorist alles 1998. aastal, samal ajal kui Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet (FDA) kiitis erektsioonihäirete raviks heaks Viagra. Meditsiiniõpikutes on märkimisväärselt rohkem jooniseid peenistest kui vulva’dest. See kõik illustreerib päris selgelt, kuidas ühiskonnas on seatud esiplaanile meeste nauding ja seksuaalsus.

Teadus ja kliitor 

Seksuaalsust uurib järjest enam teadlasi, avaldatud on korralik hulk teadustöid, mille fookuses on üha rohkem ka naised. Probleem on selles, et lämmatav enamik neist teadlastest on olnud mehed ja siin võib peituda ka naise naudingu ignoreerimise, vähem tähtsaks taandamise, puuristamise ja müürimise põhjus. Pärast aastakümnete jagu uuringuid on naise seksuaalsus endiselt miski, mis justkui ei olekski osa INIMESE seksuaalsusest. Simone de Beauvoiri epohhi loov teos „Teine sugupool” ilmus aastal 1949 ning juba siis analüüsis ja kirjeldas ta naist kui teisejärgulist inimest. The other. Teine. Sama teisejärguline on ka naise seksuaalsus. Ainult et de Beauvoiri teose avaldamisest on möödas 72 aastat ja me oleme ikka veel olukorras, kus inimest mõõdetakse meeste järgi kohandatud joonlaudadega, aga see ei ole pädev.

Oleme ikka veel olukorras, kus inimest mõõdetakse meeste järgi kohandatud joonlaudadega, aga see ei ole pädev.

Helen O’Connelli juhitud uurimisrühma eespool mainitud 1998. aastal tehtud kliitorile keskendunud uuring tõi välja, et kliitor on arvatust palju suurem organ, kusjuures selle väline osa on vaid jäämäe (või vulkaani) tipp. Veelgi raputavam on, et selle mõte ja eesmärk on naise seksuaalne nauding. See on inimkeha ainus elund, millel on üksnes seksuaalse naudingu pakkumise funktsioon. Uurimistöö oli murranguline ka seetõttu, et see lükkas ümber arusaama kliitorist kui omamoodi taandarenenud peenisest. Ei, tegemist ei ole taandarenenud meessuguorganiga, vaid see on inimese naudingut võimaldavate suguorganite hierarhias kõige ülemisel kohal.

Selles valguses peaks meil olema põhjust olla rahul ja tähistada edusamme. Naiste naudingut nähakse lõpuks ometi olulise nähtusena, naiste seksuaalsus on PÄRIS. Sellegipoolest on kõnekas asjaolu, et oleme sellest vaimustunud kui millestki ebatavalisest, vaidleme endiselt mingite küsimuste üle ja avastame uusi fakte seal, kus meeste seksuaalsuse teemal on harva midagi uut pakkuda. 

Lõhe ja surve pendel

Orgasmilõhe ja naise naudinguga tegelemine on viinud meid aga kohati orgasmi külge klammerdumise ning selleni, et naised väljendavad üha enam ebamugavust ja frustratsiooni, kuna nad tunnevad survet saada orgasme, sest see on justkui seksuaalvahekorra peamine eesmärk. Survet põhjustavad meedia, arvamusliidrid, popkultuur ja uusvaimsuse rahaks muutjad. Nauding on aga protsess, teekond, seiklus. Kui nauding muudetakse tingimuslikuks ja eesmärgile suunatuks, ehitatakse uusi müüre sinna, kus eelmised said lõhutud. Jah, naise seksuaalsus on justkui vabastatud, ent tulevad inimesed, kes ütlevad, kuidas seda on õige väljendada ja kogeda. Uus müüristamine ja orgasmisurve tekitamine on nüüdsel ajal reaalne probleem. 

Kui nauding muudetakse tingimuslikuks ja eesmärgile suunatuks, ehitatakse uusi müüre sinna, kus eelmised said lõhutud.

Seksi siht ei peaks olema tingimata orgasm. See ei pruugi olla üldse eesmärk, vaid pigem nagu bonus track, mis kaasneb lemmikbändi või -laulja tõeliselt nauditava albumiga. Nauding on teekond, nagu on korduvalt tõdetud. Samas ei ole vale ka see, kui kellegi jaoks ongi just orgasm eesmärk iseeneses. See soov ja vajadus peaks aga tulema inimese seest. Avalikus arutelus on sellest saanud justkui ülim lõpp-punkt, püha graal või suisa boner track, mis on jällegi vajalik selleks, et mees oleks rahul. Naise orgasmist on tehtud mehe ego ja rahulolu küsimus. Samas on orgasmisurve all ka mehed, sest stereotüüpselt soovib mees alati seksi, lõpetab vahekorra iga kord orgasmiga ja uuenenud arusaamade kohaselt peab suutma tingimata ka partneri orgasmini viia. Võib ju vaielda, et parem olgu surve kui üldse kinnine kraan, aga ühe probleemi adresseerimine ei tohiks viia järgmiste probleemide tekkeni.

Kui räägime paarisuhtest, on selle kvaliteet ometi mõlema partneri (või mittemonogaamsete suhete korral kõigi partnerite) vastutus. Tõenäoliselt ei ole orgasmilõhe põhjus tõepoolest mitte niivõrd naiste anatoomia kuivõrd muud mõjutajad. Naise enesetunne, enesekindlus, turvatunne, agentsus, seksuaalse enesekehtestamise suutlikkus ja palju muud. Kõiki neid mõjutavad aga omakorda muud tegurid, mis ei pruugi asuda meie enda sees, vaid meist väljaspool, ning me ei oma selle üle alati kontrolli.

Toosama orgasmilõhe uuring võiks aidata meil end (ja teisi) paremini mõista, suhelda ja teha paremaid valikuid nii praegu kui ka edaspidi. Selliste uuringute tulemuste meelevaldne tõlgendamine võib aga olla müügiargument neile, kelle jaoks naise naudingud ja selleteemalised õpetused on miski, mis pakub sissetulekut. Pendel näib liikuvat vastaspoolele ning vaikus on asendunud lärmi ja infomüraga. Orgasmi käsitletakse kinnisideeliselt kui midagi sellist, mis peab olema naise seksuaalelus ülim eesmärk. Ja tõepoolest võib põhjendada ka pendeldamist asjaoluga, et millegi normaliseerimiseks ja nii-öelda keskpõrandale toomiseks on vaja käia ära teises otsas. Ongi vaja lärmi teha. Probleem tekib siis, kui pilt õigest seksuaalsusest ja selle väljendusest paigutatakse mingisse konkreetsesse raami.

Mudime end puurist välja

Eestis kuuleb suunamudijatelt ja avalikelt kõnelejatelt seksuaalsuse ning orgasmi teemal üha enam arvamusi ja käsitlusi, mis on ju iseenesest tervitatav. Endast kõneldakse kui teema avastajatest ja „ebanormaalsetest” inimestest, kes räägivad sellest, millest teised ei julge. Siin on taas üks suur „aga”. Kui seksuaalsust käsitletakse millenagi, mida ei ole enne, kui kõneleja teema avas, justkui eksisteerinud, ja kui enesekuvand on „ebanormaalne, sest ma räägin seksist”, on see kõike muud kui seksuaalsuse normaliseerimine.

Need lähenemised on mõjutatud uusvaimsusest – maailmanägemusest, mida on peetud paljude tabude ja stigmade murdjaks, vana maailmakorra raputajaks. Sellega laotakse aga ka uusi müüre. Kivihaaval. Õige meeleseisund, õiged praktikad, õiged kogemused selleks, et olla õnnelik ja täiuslik. Mehe-naise liin, heteroseksuaalsed praktikad, paarisuhe. Soo ja seksuaalsuse teemadel teravam silm näeb siin märkimisväärset stereotüüpide taasloomist. Tekitatakse uued ja lihtsustatud raamid, mis peaksid justkui sobima kõigile, ent välistavad siiski paljusid. Soobinaarses ja heteronormatiivses lähenemises ei ole midagi uut, need on tavapärased patriarhaadi ilmingud.

Üha rohkem naisi räägib ja kirjutab ebakindlusest, ärevusest, depressioonist ja muudest taakadest, mida põhjustavad raskused iseenda seksuaalsuse kogemise ja väljendamisega.

Üha rohkem naisi räägib ja kirjutab ebakindlusest, ärevusest, depressioonist ja muudest taakadest, mida põhjustavad raskused iseenda seksuaalsuse kogemise ja väljendamisega. See on näriv tunne, et midagi on puudu, midagi pole täiesti korras, midagi võiks olla palju parem. See on tunne, et puudu on mingi maagiline õnneallikas. See on tunne, et oled lahedast klubist kõrvale jäänud. Sest keegi ütleb, et see on nii. See ei ole aga tihti sisehääl, vaid tuleb väljastpoolt. 

On vale öelda, et orgasmi igatsemine on problemaatiline, sest see on jällegi raamistamine, ent on ka vale öelda, et orgasmi peab igatsema.

Meie veetava väikese sekspoe Naked Love peamine suhtluskanal on Instagram, kus proovime sütitada postituste ja küsitlustega dialoogi naudingu, sekspositiivse mõttelaadi ja enesearmastuse teemadel. Hiljuti uurisime, mis on kõige veidramad asjad, mida inimestele on voodis öeldud. Postitust tehes eeldasime, et tuleb lõbusaid ja hea maitse piiril laveerivaid vastuseid, mida seal ka leidus, aga märkimisväärselt häirivam narratiiv oli juba käsitletud orgasmisurve. Vastajad tõid esile, et nende partnerid on väljendanud pettumust, justkui nad oleksid katki, kui nad orgasmi ei saa, kuna „partneri kõik varasemad kaaslased on küll saanud”. Ühes varasemas küsitluses märkis 49% vastanutest, et nad on tundnud, et neis on midagi valesti, kui nad ei saa vahekorras olles iga kord orgasmi. Lisaks mainiti, et kui lõpetada viimaks orgasmide teesklemine, siis eeldatakse samuti, et orgasmi mittesaaval poolel on midagi viga.

On vale öelda, et orgasmi igatsemine on problemaatiline, sest see on jällegi raamistamine, ent on ka vale öelda, et orgasmi peab igatsema. Orgasmisurve probleem seisneb selles, et see tekitab tühjustunnet, mille alged tulevad meist väljastpoolt. Jällegi ei ole me ise otsustajad. 

Naine olla on praegu parem kui kunagi varem. Kättevõideldu ja -võidetu juures on aga endiselt tähtis olla teadlik ja tähelepanelik, jälgida ning peegeldada protsesse nüansimeele ja tundetarkusega. Enese seksuaalsuse üle kontrolli omamine on inimõigus, mis peab olema tagatud igaühele. Seksuaalne vabadus tingimustes, kus keegi ütleb, milline see õige vabadus iga indiviidi jaoks olema peab, ei ole aga päris vabadus. See on lihtsalt uus ja tänapäevaste võimalustega puur. Äkki aitab puuridest ja müüridest?

Kristina Birk-Vellemaa on rahvusvaheline seksuaalhariduse ekspert ja seksuaalpositiivsuse entusiast, kes lisab oma valdkonnale praegu sügavust Tartu Ülikooli antropoloogia magistriõppes, uurides seksuaalsust, sugu ja naiste seksuaalset enesekehtestamist antropoloogilisest perspektiivist. Ta on lisaks Naked Love’i blogi kaasautor.

Tiina-Mall Vannastu askeldab turundusmaastikul ja on Naked Love’i üks asutajatest, kelle kirg on luua ja jutustada lugusid, mis kõnetavad ja loovad väärtust.

Riina Ries on Naked Love’i kaasasutaja, kes usub, et kõigil on õigus ehedatele kogemustele ja eneseväljendusrõõmule. Ta loob platvorme, mis toovad inimesi kokku üksteise emotsioonidest inspiratsiooni saamiseks.

Triina Britt Aumere kunstnikunimega ARTbyTBA on EKA installatsiooni ja skulptuuri osakonna lõpetanud noor kunstnik. Teda iseloomustavad julged värvid ja veidrad visuaalid, mida kohtab tema kunstis palju. Viimastel aastatel on ta tegelenud rohkem digitaalse kunstiga. Viska silm peale tema Instagrami kontole @artbytba.

Naked Love on Eesti turul uus väike naudingut jaatav sekspood, mis seisab naiste seksuaalsuse normaliseerimise eest, olles võtnud enda südameasjaks nii eri kehavedelikud, naudingu mitmekülgsuse kui ka veidrad ajaloolised tõekspidamised, mis meid keeles ja kultuuris siiani kummitavad. Vaata lähemalt nende kodulehel nakedlove.ee.