Märtsis palusime Müürilehe aktivisti ankeeti täita Fashion Revolution Estonia eestvedajal Anet Adamsonil.

Esimene mälestus keskkonnaaktivisti rollis on lapsena looduses ja rabades viibimine.

Praegune eesmärk aktivistina on õiglane, läbipaistev ja vastutustundlik moetööstus ning teadlik tarbija.

Suurim saavutus aktivistina on iga ostmata jäetud rõivas.

Keskkonnaaktivistina tunnen puudust sellest, et keskkonnahoid ei ole siiani saanud lahedat kuvandit. Tarbimiskultuur ja selles osalemine näib olevat endiselt uhkuse märk. On viimane aeg see mentaliteet ümber pöörata.

Keskkonnaministrina soovin näha kedagi, kes suudab majanduskasvu asemel seada esikohale planeedi ja inimesed.

Punane joon aktivistina on lõputu soov materiaalselt areneda ja kasvada. Mõistmata, et vajame tagasikäiku ja liikumist loodusele lähemale.

Igapäevane roheline error on auto omamine ja selle kasutamine. Elan Tallinnast eemal, ent sõltun pealinnast.

Läbipõlemise vältimiseks tuleb leida hobi, mis sind maandab. Tuleb leida aega, et vahel puulatvade õõtsumist jälgida. Tuleb seada ennast esikohale.

Kliimaprotestil kirjutaksin plakatile „Kõik tahavad muutusi, aga keegi ei taha muutuda”.

Keskkonnasoovitus on vältida asjade tarbetut ostmist ja kasutult seisvate asjade omamist. See kehtib nii rõivaste kui ka kõige muu materiaalse kohta. Tarbetu asjade ostmine on seotud sageli sooviga saavutada heaolutunne, mis kestab vaid üürikese hetke. Ostuelevuse käigus vallanduvad kehas dopamiin ja endorfiinid, tekitades kerge adrenaliinitunde, mis võib lõppeda sõltuvusega.