Seekord palusime ankeeti täita igapäevaselt Nähtamatutes Loomades toimetaval Karin Kanamäel.

Esimene mälestus keskkonnaaktivisti rollis on projekti „Europe on Track” osana Euroopa noortele kodanikuaktivismi töötubade tegemine.

Praegune eesmärk aktivistina on tuua kõikidesse Eesti koolidesse ja lasteaedadesse üks taimetoidupäev.

Suurim saavutus aktivistina on see, et 170 koolis ja lasteaias toimib Taimne Teisipäev ning tagasiside lastelt, töötajatelt ja lapsevanematelt on suuresti positiivne.

Keskkonnaaktivistina tunnen puudust rahastusest.

Keskkonnaministrina rahastaksin taimsete toodete innovatsiooni ja lihatööstuse üleminekut taimekasvatusele.

Eeskuju on minu ema, kes ei lahmi kunagi niisama. Olen õppinud läbi valu ja vaeva ka ise rohkem läbi mõtlema, mida ma ütlen.

Punane joon aktivistina on agressioon ja vägivald.

Igapäevane roheline error on käia kuuma duši all.

Läbipõlemise vältimiseks panen puslet kokku ja teen pikki jalutuskäike raadiosaadete saatel.

Kliimaprotestil kirjutaksin plakatile „Kui ühe taimse toidu päevas sööd, siis kliimamuutuse planeedilt välja lööd”.

Keskkonnasoovitus on käia metsikus looduses ja astuda rajalt kõrvale. Kui muidu võpsikusse ei tõmba, võid proovida Geopeitust või orienteerumist, mis on mind ennast kõikvõimalikesse huvitavatesse kohtadesse juhatanud. See paneb mõistma, kui võimas on loodus ja kui väike olen mina. Samas tajud kohe, kui palju on ühel inimesel võimalik ära rikkuda. See tekitab alandlikkust looduse suhtes ja soovi selle säilimise heaks midagi ära teha.