Oma rõõme, muresid ja unistusi keskkonnaaktivistina jagab lugejatega seekord Tartu Toidujagamise üks eestvedajatest.

Esimene mälestus keskkonnaaktivisti rollis on Tartu Toidujagamise Facebooki lehe avamine.

Praegune eesmärk aktivistina on elada minimaalsete kuludega.

Suurim saavutus aktivistina on Tartu Toidujagamise käivitamine, mille tulemusena sai alguse kogukondlike toidukappide loomine üle kogu Eesti.

Keskkonnaaktivistina tunnen puudust mõttekaaslastest, kelle maailmatunnetus jääks väljapoole raame ja kes ei kardaks prügi.

Keskkonnaministrina muudaksin kaupluste puhul müümata jäänud toidu annetamise täies mahus kohustuslikuks.

Eeskujuks on Tartu Toidujagamise vabatahtlikud, kes ennastsalgavalt oma ressurssidega Tartus toitu päästavad.

Punane joon aktivistina on riiklikud ettekirjutused seoses toidujagamisega. Toit on baasvajadus ja selle edasiandmist ei peaks igasuguste kitsendavate reeglitega takistama.

Igapäevane roheline error: vahel tuleb ette, et olen lasknud karbil maasikatel hallitama minna või unustanud valmistoidu liiga pikaks ajaks külmkappi.

Läbipõlemise vältimiseks võta oma tegevust mõistusega: annad ju endast parima, aga alati ei ole võimalik kõike teha. Kui oled üksi, otsi kaaslasi, laienda ülesannete sooritajate ringi ja luba endale puhkust.

Keskkonnasoovitus: ära raiska toitu! Osta vähem, aga osta koledaid vilju ja allahindlusega tooteid, sest need rändavad esimesena prügikasti. Jaga oma ülejääke teistega. Kontrolli pidevalt oma külmikus ja köögikappides olevat toitu, veendumaks, et midagi ei läheks raisku. Räägi Tartu Toidujagamisest oma kaupluses või restoranis töötavatele sõpradele, et nende abiga rohkem toitu päästa. Inspiratsiooni leiad siit filmist: foodwastemovie.com.