Müürileht alustab koostööd uudisteblogiga Fingler, et vahendada värskeimaid kirjastamise, kirjanduse ning meediaga seotud artikleid, intervjuusid ja uudiseid. Blogi toimib koostöös Fingler.com digikioskiga, kus saab ajakirju, ajalehti, raamatuid ja muid trükiseid digitaalsel kujul osta, müüa, laenutada või tasuta jagada.

Müürileht avaldab Fingleri blogis esmailmunud intervjuu maailma majandusajakirjade liidri Forbes’i eestikeelse väljaande tegevjuhi André Abneriga.

Kuidas Teie kirjastusel läheb?

Oleme nüüdseks Forbes Eestit välja andnud poolteist aastat ja oleme tulemustega väga rahul. Ajakirja tellijaid on üle 2200, kokku trükime ajakirja veidi alla 16 000 numbri. Meie arvutuste kohaselt on meie ajakirja lugejaid kokku umbes 25 000 – 30 000 vahel.

Kes on Forbesi lugeja? Kas ainult majandusega sügavamalt seotud inimene?

Loomulikult on Forbes ajakiri, mis mõeldud eelkõige äri- ja majandusinimestele, kuid püüame kirjutada võimalikult arusaadavalt ka tavalugejale. Meile on oluline, et Forbes’i jääks lugema ka inimene, kes ajakirja esimest korda käes hoiab. Meie kogemused on näidanud – ja mul on selle üle väga hea meel -, et paljud meie lugejad tõepoolest loevad terve ajakirja otsast lõpuni läbi. On mitmeid näiteid, kus tsiteeritakse kedagi meie ajakirja vanemast numbrist ja järele kontrollides selgub, et tõepoolest teati seda artiklit väga hästi.

Forbesi väljatulek Eestis oli tegelikult üsna vaevaline. Nuriseti toimetamisvigade üle ja pärast kahe numbri ilmumist lahkus ametist ka peatoimetaja Vallo Toomet. Nüüd on seis teine?

Tõepoolest oli meil alguses mõningaid komplikatsioone. Kuna Forbes on ülemaailmne bränd, mille tegevust reguleerib katusorganisatsioon, siis oli alguses väikseid ebakõlasid. Põhiline murelaps oli, et sageli ilmus ajakirja number kuu viimases dekaadis, kuid pidanuks ilmuma alguses. Sel suvel saime enda töökorralduse lõplikult paika ning nüüd läheb kõik plaanipäraselt. Ajakiri ilmub kenasti kuu alguses ja töörütm on hea.

Forbes on ülemaailmne bränd, millest võib eeldada, et ajakirja sisu kinnitatakse Eestist väljaspool. Kui suures osas on Eesti toimetusel vabad käed?

Tegelikult tulevad enamus ideed siiski meilt endilt, kuid on tõsi, et peame oma lood kooskõlastama ja hoidma üsna kindlalt joont. Samas oleme aja jooksul saanud üha kogenenumaks ja järjest harvemaks jäävad olukorrad, kui meie mõtted maha laidetakse.

Eesti poelettidelt leiab väikse turu kohta üsna palju ajakirju. Kui raske on sellises konkurentsis püsima jääda? Millega püüate teistest erineda?

Tegelikult täitis Forbes oma ilmumisega tühimiku Eesti ajakirjanduses – korraliku majandusajakirja Eestis varem polnud ja pole meie kõrval siiamaani.

Teie edu majandusajakirjana võib ehk konkurente kannustama. Kas olete selleks valmis, Eestis tekiks Teie kõrvale veel üks majandusajakiri? Kas kardate konkurentsi?

Oleme sellele mõelnud ja loomulikult pole sellise ajakirja tekkimine välistatud. Ja tegelikult me isegi usume, et Eestis võib teisele majandusajakirjale kohta olla. Pirukas läheks küll jagamisele, kuid näeksime selles ka positiivset: konkurents aitab ennast värskena hoida ning paneb rohkem pingutama. See oleks tervitatav.

Mis on tänapäeval Eesti kirjastajate suurim murekoht?

Nagu teistelgi ettevõtetel, kindlasti turu väiksus. Kui teha midagi suurema rahvaarvuga riigis, on kriitilise piiri kättesaamine märksa lihtsam. Samamoodi on reklaamirahadega. Näiteks Venemaal on Forbes äriinimestele nagu piibel ja ajakiri on Rolexi ja Bentley suguste luksusbrändide reklaame täis. Ja need reklaamid pole odavad. Isegi Lätis on ärimehi, kes on nõus Forbes’i veergudele pääsemiseks maksma Eesti mõistes kosmilisi summasid.

Kuidas Eesti Forbes suhtub digitaliseerimisse? Või on Forbes’il üldiselt oma suund või suhtumine?

Meie aplikatsiooni tagasihoidlik kasutajatehulk on näidanud, et inimestele meeldib ajakirja siiski füüsiliselt käes hoida ja sirvida. Samas on tänu tehnoloogia arengule tulevikku väga raske ette ennustada. Kui tulevad seadmed, mis tekitavad ajakirja lugemise tunde, võib täielik digitaliseerumine toimuda väga järsult.

Kes võiks üldse olla digiajakirjade sihtgrupp?

Pakun välja, et inimesed, kes näiteks palju reisivad ning on asunud elama mujale. Ja kindlasti noorem generatsioon, kes nutiseadmetega koos üles kasvavad.

Maailma majandusajakirja lipulaeva esindajatega kohtudes oleks meil patt küsimata jätta, kuidas Eesti majandusel läheb. Eelmise aasta juunis külastas Eestit ajakirja omanik Steve Forbes, kes siinset majandust kiitis.

Steve näeb asju veidi kaugemalt ja sealt võivad asjad teisiti tunduda. Ma ei ütle, et meil läheks halvasti – näiteks ekspordi seis on tasemel. Küll aga on suureks probleemiks see, et üleüldist nurinat on liiga palju. Isegi edukad inimesed, kes on rajanud oma äridele põhja just Eestis, räägivad kui halvasti siin on. Alati leiab põhjuse vingumiseks. Üsna suur probleem ongi see, et noored inimesed Eestist ära lähevad, toogu siis põhjuseks kas väikse palga, kliima või ükskõik mille.

Novembri keskel teatas Forbes, et võib oma meediaäri müüki panna. Kas see muudaks midagi Eesti toimetuse töös?

Ei usu, et see meie tööd lähemal ajal mõjutaks. Pikemas plaanis võib uus omanik vaadata üle senise ärimudeli ning seda kohendada. Pean silmas ka seda, et väljaandeid võib lisanduda nö. vana maailma riikidesse. Praegu on keskendutud rohkem kiiresti arenevatele uutele turgudele.