Andreas Kalkun ja Rebeka Põldsam vestlevad armastusest ja seksuaalsusest eesti elulugudes
Lugemisaeg 1 minNeljapäeval, 16. veebruaril kell 18 vestlevad Tartu Kunstimuuseumis Anna-Stina Treumundi näitusel „M-i märg unenägu” folklorist Andreas Kalkun ja kunstikriitik Rebeka Põldsam armastusest ja seksuaalsusest eesti elulugudes.
Aastal 1996 ilmus Merle Karusoo koostatud elulugude kogumik „Kured läinud, kurjad ilmad”, kus inimesed kirjutasid seksuaalsusest oma elust. Jaanuaris lõppes Eesti Kirjandusmuuseumi järjekordne eluloovõistlus „Minu elu ja armastus”. Millistest allikates võib leida jälgi tavaliste inimeste armastuse elulugudest?
Rahvaluuleteadlane Andreas Kalkun on uurinud seto naiste autobiograafilisi laule ja õigeusutõlgendusi, aga ka rahvaluuleteaduse ajalugu ja seto kultuuri representatsioone. Kalkun on uurinud ka obstsöönset laulu- ja jutupärimust.
Rebeka Põldsam on kuraator ja kriitik, kelle kunstiteaduslik uurimistöö on peamiselt keskendunud seksuaalvähemuste representatsioonidele Eesti ja Ida-Euroopa kunstis. 2016. aastal panid Põldsam ja Kalkun koos kokku näituse „Kaetud peaga naised” Seto Talumuuseumis Värskas, kus kohtusid seto ajalugu ning kaasaegne feministlik kunst.
Näitus „M-i märg unenägu” on Tartu Kunstimuuseumis avatud 26. veebruarini.
Ürituse leiad Facebookis siit.
Samal teemal
Trendikas Setomaa
Selle suve üks olulisemaid moesündmuseid kunstis on kahtlemata Setomaa muuseumi näitus „Kaetud peaga naised“ Värskas, mis paneb kokku Seto naiste fotod ja laulud oma traditsioonilistest riietest ja peakatetest ning kaasaja moslemikunstnike arvamused ja naljad hijab’ide ja burkade teemadel.
Eesti naisel on ajalooliselt olnud tugev positsioon. Intervjuu Merili Metsvahiga
Eesti naise positsioon oli muinasaegses ühiskonnas palju tugevam ja mitmetahulisem, kui seda kooliõpikute ajalookäsitlustest teatakse, ütleb folklorist Merili Metsvahi ajakirja Sugu:N äsja ilmunud talvenumbris.
M-i märg unenägu
Täna, 8. detsembril avatakse kell 18 Tartmusis Anna-Stina Treumundi isikunäitus „M-i märg unenägu”, kus kunstnik võtab endale vabaduse käituda sarnaselt meestega ning kritiseerida meid ümbritsevat üdini fallotsentristlikku mentaliteeti ja sellest kasvanud kultuuri.