EP „Heavy Glow” on justkui teismeline, kes ennast otsides aja möödudes oma minapildiga aina paremini sina peale saab.

Plaati alustav ning sama pealkirja kandev pala on pahuralt eemaletõmbuv, kuid potentsiaali täis, ning iga järgneva iteratsiooniga tundub see kauamängiv omale rohkem ja rohkem jalgu alla saavat. Nelja loo lõpetuseks kõlav „Gen Y All” ei ole oma olemuselt ju esimesest atmosfääriliselt niivõrd erinev, kuid põrkav house’i-biit on ekstravertsem ning pole tingitud miks-sa-üldse-ei-naerata-stiilis motivatsioonist lahedate lastega samasse punti saada, vaid tõelisest rahulolust endaga.

Muusikaliselt tähendab see seda, et album ei ole lihtsalt filler, vaid hoopis aus ning nauditav eneseväljenduslik looming. „Accents Above The Plane’i” mänglevad modemilaadsed helid ning neurootiline rütmisektsioon kõlavad tegelikult lõbusamalt, kui esmapilgul arvata võiks. Müstiline „Babadook” on, selmet olla pealiskaudselt hirmutav ning hingekriipiv, tegelikult aga kaasakiskuv nokturn. Kuulajale siinkohal nii palju, et eelnev ei tähenda suurt uuesti ja uuesti kuulamise kohustust, see on lihtsalt üleskutse asja rahulikult ja vabalt võtta. EP „Heavy Glow” on üks tore tegelane, kellega kohtuda, kui tal vaid õitseda lasta.