Eeskätt muusikaajakirjaniku ja ajaloolasena tuntud Maarja Merivoo-Parro, artistinimega Aprillo huvide ampluaa on olnud alati lai ja laia ampluaaga on ka tema debüütalbum „Humanities”, kuhu autor on püüdnud selle kõik kuulaja jaoks eeskujulikult ära pakkida.

★★☆☆☆

See töötab aga kui kahe teraga mõõk. Kõikjale oma võrseid ajav kontseptsioon on ambitsioonikas, tegelikkuses aga siiski veidi toimetamata ja sihitu. Olgugi et albumil kohtab igal sammul üsna põnevaid stilistilisi ja ülesehituslikke ideid, on need terviku mõttes sageli liialt laiade pintslitõmmetega realiseeritud või rahutu fookusega, teinekord ka lõpuni välja arendamata. Merivoo-Parro on rõhutanud oma helimaailma žanripiiritust. See on adekvaatne ses mõttes, et „Humanities” tõesti hüppab palju ringi: nüüdisaegse sündipopi ja Myspace’i-ajastu templiga electroclash’i juurest millenniumipopi, 2010ndate folk-pop’i, spoken word’i, gooti ja dream pop’i juurde ning tagasi. Eraldi lahti võttes on need aga oma lahendustes sageli liiga puhtad ja etteaimatava kuluga, otsekui tehtud õpikus järge ajades.

Merivoo-Parro inglise keel on imetlusväärselt aktsendivaba ja artikuleeritud, lihvitud esituses barbiliku täiuseni, tema tekstidest kasvavad välja detailsed ja isikupärased omailmad, mis kõiguvad helgemate ja tumedamate toonide vahel, kuigi Parro vokaalis ei ole alati sobivaid halle toone. Kõigest olenemata tuleb kiita julgust luua iseendale oma nišš, sest Aprillot on keeruline kõrvutada kellegi teisega eesti muusikas – ta on parimas mõttes muusikaline veidrik ja tema käes on kõik vahendid, et teha end tugevalt kehtestav autsaiderpopialbum: tehnilised oskused, originaalsed ideed, muusikaalane haritus, andekad kaastöölised. Tuleb lihtsalt end eripärase saundi otsingul vabamaks lasta ja fookus paika sättida.