Arengumaadelt varastatud rikkus
Lugemisaeg 4 minHiigelkasumit teenivate riikideüleste suurkorporatsioonide puhul on maksude tasumisest kõrvalehiilimine tavaline praktika, ent väikeettevõtjatel sellest nii kerget pääsu pole.
Caroline Muchanga töötab Mazabukas Lõuna-Sambia linnas Nakambala turul seitse päeva nädalas kella kolmveerand kuuest hommikul kuni kella üheksani õhtul. Ta müüb oma väikese turuleti taga jooke, hügieenitarbeid ja toidukaupu, sealhulgas kotitäite kaupa Whitespooni brändi suhkrut, mida toodetakse brittidele kuuluva ettevõtte Zambia Sugar hiiglasuures istanduses ja vabrikus, mis asuvad linnast vähem kui kilomeetri kaugusel. Heal päeval teenib Caroline 20 000 Sambia kvatšat (ligikaudu 3 eurot).
Kell 7 hommikul lähevad Caroline’i kaks tütart vabatahtlike korraldatud kogukonnakooli, mille kvaliteet pole Caroline’i sõnutsi alati kuigivõrd kõrge. „Me viime oma lapsed sinna meeleheitest, kuna peamiselt on meie soov vältida seda, et nad peaksid üksi kodus olema,” ütleb ta. Riigikoolides on Sambias professionaalsed palgalised õpetajad ja tavaliselt ka paremad õppetingimused, kuid hoolimata 15-tunnistest tööpäevadest ei suuda Caroline pidevalt raamatute ja koolivormide eest maksta. Sambia valitsus on lubanud hakata algharidust tasuta andma, kuid siiani eraldatakse haridusvaldkonna eelarvest kõigest umbes 32 000 kvatšat (4,84 eurot) lapse kohta kuus. Nii peavad koolid küsima ikkagi täiendavat maksu, et katta õpikute, õppematerjalide ja koolimaja hoolduse kulud. Mõnele lapsevanemale käivad need maksed lihtsalt üle jõu. Sambias lõpetab algkooli kõigest 53% kooliealistest lastest, mis on viiendiku võrra vähem kui kümme aastat tagasi.
Samas maksab Caroline oma ettevõtlustulu pealt iga päev makse. Tegelikult ei ole tal ka mingit valikut, sest iga õhtu astub tema leti juurest läbi kohalik ametnik ja kasseerib sisse turumaksu 1000 kvatšat (0,15 eurot) olenemata sellest, kas Caroline on sel päeval midagi teeninud või mitte.
Zambia Sugar Plc on Suurbritannia toidugigandi Associated British Foods tütarettevõte ning Aafrika suurim suhkrutootja. Ettevõtte Mazabuka lähistel asuv suhkruvabrik on suurim kogu Aafrikas. Zambia Sugar annab 90% kogu Sambia suhkrutoodangust, varustades nii kasvavat siseturgu kui ka eksportides oma toodangut Suurbritanniasse ja mujale Euroopasse.
Viimasel viiel aastal on ettevõtte aastakäive olnud üle ühe triljoni kvatša (149 miljoni euro) ning puhaskasum üle 83 miljardi kvatša (13 miljoni euro) aastas.
Kes maksab aga rohkem makse, kas Zambia Sugar või Caroline Muchanga, kes müüb ettevõtte toodangut?
Vastus on rabav. Aastatel 2008–2010 tasus Caroline absoluutses mõistes rohkem makse kui ettevõte, mille 149 miljoni euroses käibes oli oma osa ka Caroline’i müügitegevusel. Nende kolme aasta jooksul, mil Caroline oma tulude pealt ausalt maksis, õnnestus Zambia Sugaril ettevõtte tulumaksust üldse kõrvale hiilida. Majandusaastatel 2010/11 ja 2011/12 tasus ettevõte küll mõningal määral tulumaksu, kuid ka siis määraga kõigest 0,5% tuludest, s.o suhteliselt 90 korda vähem kui Caroline.
Euroopa Liidu maksupoliitika
Nii arenevates kui ka arenenud riikides on maksutulud peamine allikas, millega rahastatakse majandus- ja sotsiaalarengut, sealhulgas avalikke teenuseid. Oluline on aga see, et avalike vahenditega suudetakse aidata vaeseid tunduvalt efektiivsemalt kui erasektori rahastusega.
Riigiülesed ettevõtted kasutavad rõõmuga puudulikku rahvusvahelist regulatsiooni, et maksudest kõrvale hiilida. Samuti näitavad uuringud, et kui suurettevõte investeerib arengumaadesse kaks eurot, saab ta sellest maksuparadiisidest või maksuparadiiside kaudu ühe tagasi.
Kui nende ebaseaduslike rahavoogude pealt saadaks makse, koguneks neist arenguriikidele vähemalt sama palju vahendeid, kui saadakse abi korras. Praegu liigub raha välja riikidest, mis ei ole suutelised rahastama oma kodanike juurdepääsu sotsiaalsetele põhiõigustele, nt algharidusele (nagu Caroline’i puhul), kuid ka sotsiaalsele kaitsele ja arstiabile.
Praeguseks on Euroopa Liit kiitnud heaks ainult mõned meetmed maksudest hoidumise ja maksuparadiiside vastu võitlemiseks – meetmed, millest arengumaad kahjuks mingit kasu ei saa.
Allikas: Euroopa arenguabi MTÜde konföderatsiooni CONCORD 2013. aasta poliitikate sidususe raport.