Müürilehe juubeliaasta puhul taasavaldame vanu häid lugusid, mis omal ajal kas muutsid või ei muutnud maailma, põhjustasid või ei põhjustanud diskursusenihkeid, laialdasi ühiskondlikke debatte, torme veeklaasis jne. Salmo Salari artikkel Tartu ostukeskustest ilmus esmakordselt #3 Müürilehes mais 2008.

Viimaste aastate jooksul on mu kodulinna rajatud arvukalt ostukeskusi. Liialdades võiks öelda, et neid on tänaseks juba liigagi palju. Sellegipoolest suhtun ostukeskustesse leebe sümpaatiaga – nagu inimene, kelles miski on äratanud leebet sümpaatiat. Nii mõnigi kord olen oma igapäevastelt trajektooridelt kõrvale kaldudes tabanud end üllatuselt: ohhoo, kas see pole mitte üks kena uus ostukeskus, kuhu siinkandi inimesed saavad kõiksugu toidu- ja tööstuskaupu ostma tulla?! Ja ongi – ma pole kordagi eksinud.

Ostukeskust, mis asub mu kodust vaevalt jalaviske kaugusel, nimetan ma hellitavalt Putsiks. Olen teel koju ja helistan oma tüdruksõbrale:

„Kuule, ma hüppan õige Putsist ka läbi. Mida vaja?”
„Leiba,” ütleb ta vähimagi armukadeduseta, „juustu, mingit lihavärki, apelsine, mune ja… pärmi.”
„Piima on?”
„On.”

Ostukeskus algab kahest sissepoole avanevast ventiilväravast, mis ei lase end puudutada, avanedes ise. Seda kaudu tagasi ei saa.

Ostukeskuse kaubavalik on mitmekesine, kõike mõeldavat sealt siiski hankida võimalik pole. Näiteks akvalangiülikonda, lasernivelliiri või kulda. Samuti ei maksa ostukeskusesse minna toodete järele, mida veel ülepea välja mõeldud ei ole (kartulimarmelaad, Mumuu kohvikoore avaja jne).

Ostlemise hõlbustamiseks on kaupluse juhtkond ökonoomide ja inseneride nõul otsustanud erinevad kaubad asetada erinevatele riiulitele, mis omakorda on ühendatud vertikaalseteks kergkonstruktsioonideks, mis omakorda liigendavad kogu ostupinna temaatilisteks sektsioonideks (pagaritooted, puu- ja juurviljad, kodukeemia, alkohoolsed joogid jne). Pärm asub küpsetusmargariini riiulil või majoneesivaliku kõrval, majonees omakorda kanamunade läheduses.

Lihatükid (veise-, sea-, kana-, kalkuni- jms) on saadaval erinevas suuruses ja kujul, vorst (keedu-, poolsuitsu- (PS), täissuitsu- (TS) jms) pakendatuna (kunst-?) soolest vormi.

Külastajatel on ostukeskusse sisenedes harilikult teada, missugustest produktidest ja tarvetest neil parajasti puudus on. Harva lahkub pooleteiseliitrise õlle järele tulnud isik Putsist karbitäie sügavkülmutatud mereandide või põrandapesumopiga.

Ostukeskuse külastajad liiguvad sujuvalt riiulite vahel, tehes valikuid vastavalt isiklikele või leibkonna vajadustele, ostujõule või äkkhimudele, ning laovad tooted riiulitelt sihtotstarbeliselt ette nähtud ostukorvidesse ja -kärudesse, mille tagastamine hiljemalt ostukeskuse parkimisplatsil on kohustuslik.

Võib juhtuda, et satun ostukeskuses kokku mõne tuntud või tuttava isikuga. Üleeile kohtasin Putsis oma sõpra K-d.

Mina: „Tere, K. Ilus porru!”
K: „Tere jah. Aitäh.”
Mina: „Ega sa äkki ei tea, kus pärm on?”
K: „Kesse?”
Mina: „Pärm, noh. Presspärm.”
K: „Ei, kurat, ei tea küll. Seente juures äkki?”

Lihtsustamaks hinnakalkulatsioone, on vaetavate ja loenduvate toodete puhul igaühe hinnasildile märgitud vastavalt ka kilo- ning tükihinnad. Kõige kallim maitseaine on safran (117 800 eek/kg), kallimaid maiustusi on suhkruvatt (300 kr/kg). Leib on ka, kurat, nii kalliks läind, et…

Võimaliku eksimise korral juhatavad asjatundlikud saaliteenindajad nõutu ostleja varmalt otsitavate kaupade juurde:

Mina: „Vabandage?”
Asjatundlik saaliteenindaja: „Jah?”
Mina: „Kas te oskate, palun, öelda, kus asub pärm?”
Asjatundlik saaliteenindaja: „Pärm? Pärm… pärm on küpsetusmargariinide riiulis, siit paremale ja otse lõpuni välja. Kas tulen kaasa?”
Mina: „Pole vaja, aitäh!”
Asjatundlik saaliteenindaja: „Palun.”

Ükski kaup ostukeskuses ei kuulu külastajale enne, kui selle eest on tasutud toote väärtust tähistav hind. Kes ei maksa, on varas. Seega on teiste ostlejate korvidest ja kärudest näppamine lubatud üksnes turvaväravatest seespool.

Kui kogu soovitud kaup korvis, ning suundute kassasse, võite olla kindel, et — kas mõne teie ette sattunud ignorandi tõttu, kes on unustanud kaaluda oma pistaatsiapähklinutsaku, mõne alaealise tõttu, kes üritab kassiirilt alkoholiostuluba välja pommida, mõne kaubakülluses pea kaotanu tõttu, kes on välja valinud rohkema eest, kui finantsid lubavad, kassiiriõpilase tõttu, kes ei tee vahet õunasortidel Fuji (õrnroosa) ja Granny Smith (sügavroheline), ja keda vanemkassiir selle eest selja tagant sõitleb, proua tõttu, kes üritab maksta oma mehe kaardiga, mida ei aktsepteerita, mistõttu ta on sunnitud pangaautomaadi juurde sularaha järele tõttama, kohmetute kätega pensionäri tõttu, kes pillab kassa ette kildudeks purgi ploomikompotti, hajapäise armunud kassaneiu või lihtsalt saatuse nöögi tõttu – satute iga jumala kord kõige visamalt edenevasse järjekorda.