Müürileht

Nagu ikka, panustab Müürileht eesti rahva kultuurilisse harimisse tänavugi suvise raamatuhoroskoobiga, et iga tähemärk leiaks ilmuva lektüüri muljetavaldavast hulgast üles just endale sobivaimad teosed!

„Kelle seinal sooviksid veeta päeva kärbsena?” küsitakse ikka, kui tahetakse teada, kes sind inspireerib või kelle ellu sooviksid piiluda. Muusik manna avab meile heatahtlikult akna ning jutustab pungist, haavade lahtilaulmisest ja sellest, kuidas muusikat ei saa teha valesti.

„Stuudios” on Müürilehe rubriik, mis vaatleb ühe päeva vältel loomeinimeste tööd, paotades ust nende harjumuspärasesse töökeskkonda, milline see ka poleks ja kus see ka ei asuks. Seekord kolasime kunstnik Alexei Gordiniga mööda mahajäetud maju.

Milliste identiteediküsimustega tegeletakse teisel pool polaarjoont?

Kolm noort kunstnikku otsustasid, et võtavad end alasti ja kaevavad oma kunstiõpingute magistritöös lahti väga isiklikud kohad. Millest räägivad vägivallast võrsunud teosed ja kunstipraktikad? 

Kuidas tunda end väärtuslikuna maailmas, kus edu mõõtühikuteks on töö ja selle eest saadav tasu? Vastuse sellele võib saada aasta tööturult eemal viibides. 

Lapse asukohta tuvastada võimaldavaid vahendeid ja mobiilirakendusi reklaamitakse lapsevanematele turvalisuse ja vabaduse sildi all, kuid avalikult pole arutatud, mis võib olla jälgimisseadmete kasutamise negatiivne mõju. Kas minna lihtsalt vooluga kaasa ja jälgida oma lapse tegevust, sest see tekitab kontrollitunnet?

Kuidas jätta mitte midagi ütlemata tähendusrikast muljet? Kuidas hinnatud meediaväljaandeid kiiresti loojakarja saata? Kuidas apoliitilisuse taha peitudes tsensuuri kehtestada? Räägime täitetööstuse viimastest arengutest.

Kuidas lahendada tööalaseid, koolikeskkonnas juhtunud või ka perekondlikke konflikte tõhusamalt ja püsivamalt, kui seda võimaldab karistuskeskne õigussüsteem? Paotame ust taastava õiguse maailma, kus esikohal on kogukondlike suhete ja turvatunde taastamine.

Sekspoe Naked Love kaasasutajad Riina Ries ja Tiina-Mall Vannastu koostasid kümme küsimust, millele mõelda enne avalikus kohas nahistamist.

Kui olin esimest korda Jeruusalemmast pärit palestiinlastega suhelnud, avasin Google’i otsingumootori, et linna kohta rohkem teada saada. Esialgu tundus kõik lihtne ja loogiline – Jeruusalemm on „Iisraeli pealinn”. Kuid mida rohkem lugesin ja palestiinlastega läbi käisin, seda enam koorus lahti olukord, mida Iisraeli propaganda ja Lääne meedia on aastaid matta proovinud.

Eesti suvi on löönud ukse mõlema jalaga lahti, pooleaastase hallusega harjunud inimeses pitsitab aga päikesepaisteliste päevadega jätkuvalt surve olla õues. Mõned festivalid on juba möödas, ent üksjagu üritusi ootab ees.