Müürileht

Kaitsedemokraatia lubadus julgeoleku tagamiseks demokraatlikke vabadusi piirata näib populistidele ahvatlev. Ometi võib Eesti näitel öelda, et see ahvatlus libiseb parempopulistide käeulatusest eemale ja võib neile suisa kahju teha.

Seisame tihti ristteel: kas ebamugavate arvamuste ees vaikida või sekkuda? Kui klassiruum muutub lahinguväljaks, kus sõnadest saavad relvad ja hoiakutest kaitsekilbid, muutub hariduse eesmärk eriti selgeks. See ei ole ainult teadmiste jagamine, vaid ka noorte väärtuste kasvatamine ning empaatia ja solidaarsuse arendamine. 

Berliini seiklusliku helikunsti festival CTM testis uudishimu ja inimvõimekuse piire. Selle aasta teemad keskendusid traditsioonilisuse ümbersünteesimisele, kiindumusele ja tehisaru kummalisusele.

Milkgirl373 avab armastuse kabineti toimikud, võtab ette oma eksid, crush’id ja peas loodud armastuslood ning otsib teed nüüdisaegse kohtingukultuuri labürindis. Ikka selleks, et teha ruumi uutele ning pakkuda ka teile võimalust olla vähem „XD” ja rohkem „

Sanna Kartau luuletab haavakultuurist ja intellektuaalsest sadismist.

Lisaks meelelahutusele on kolinud TikToki platvormile ka raskem sisu, nagu sõjaaktivism. Ukrainlased on pannud oma rahvusliku identiteedi ja ühtsuse teenistusse euroloo „Stefania”. Ootamatul kombel kasutavad seda aga hoopis teistel eesmärkidel vene sisuloojad.

Filmitegija Ilmar Raag on näinud viimase kümne aasta jooksul väga lähedalt veriseid konflikte Aafrikas ja käimasolevat sõda Ukrainas. Ta on kogenud vahetult ülimat kurjust ja meeleheidet. Patsifistlikud jutud lilledest ja liblikatest teda ei köida, ometi on ta veendunud, et ka sõjakoleduste keskel on võimalik humanistiks jääda.

Mida helid meiega teevad? Sel reedel rullub ARSi Kunstilinnakus lahti teist korda toimuv helikunstifestival „Seintel on kõrvad”, mis kestab veebruari lõpuni. Korraldajad Sten Saarits ja Taavi Varm avavad festivali tagamaid. 

Mida me teeme, kui räägime kellegi teise eest, peitudes teise soo ja vanuse taha? Kui loome ridu, mis on vildakad, ja topime need suhu kellelegi, kes on tükk maad vähemate privileegidega?

Veebruari alguses taasavas Pärnu Rannakino ruumides oma uksed kultuuriklubi Tempel. Templi juht Andres Tölp räägib kolmeaastasest teekonnast uue majani ja sellest, mida seekord teisiti tehakse.

Manifestid või mitte, kogetud või mitte, „on üks vool, ja input ja output, ja masin lihtsalt töötab”.

Sõjalised konfliktid jäävad korduma, kuna meie üldine arusaam julgeolekust on piiratud ega võta arvesse taustal vohavat struktuurset vägivalda. Rahumeelsemasse maailma jõudmiseks tuleks militaarinvesteeringute asemel panustada senisest rohkem rahutaristusse.