Müürileht

Eile anti avaakord selleaastasele Jazzkaarele ning ees ootab nädala jagu tihedat muusikaprogrammi. Teiste seas astub neljapäeval, 26. augustil Fotografiskas lavale kitarrist Argo Vals bändiga, kelle loomingust loksuvad vastu post-rokilikud helilained, mis otsivad igas loomingufaasis uut väljendust, olgu selleks siis emotsioonid, meloodilisus, harmoonilisus või elektroonilised seisukohavõtud. Uurisime Argolt, kuidas ta helilabor töötab.

Teravmoona debüütalbum pendeldab pidevalt suurejoonelise ja naeruväärse vahel, täpselt nagu komöödiarokk peakski seda tegema.

Darja Popolitova „Taktiliit on kivi, mis kõditab pilku” suutis – lisaks äärmisele rafineeritusele oma ideede esitusel – olla esimene näitus, mis pani sel aastal kunstisaalis päriselt valjult naerma.

Elektroonilise tantsumuusika peosari Vürts on pausilt tagasi. 20. augustil, Eesti taasiseseisvumispäeval, toimub klubis HALL ürituse neljas pidu, kus astub peakülalisena üles ukraina päritolu DJ Nastia.

Milles seisneb Sirje Runge projekti „Suur armastus / Kaunis lagunemine” mõte? Mis muudab lagunemise kauniks? Loodusseaduste ja majandusloogika ümberpööramine. Majandusloogika lagunemine on ülev. Kui kõik läheb plaanikohaselt, ei jää „Suurest armastusest” järele mitte midagi.

15. augustil 1996. aastal korraldasid DJd Drummie ja Orav Bel Airi klubis esimese ühise peo nimega „Modifikatsioon”, kus sai kuulda deep house’i, dnb’d, džässi, hiphoppi ja trip hop’i. 25 aastat hiljem veavad nad Tallinnas Kalasadamas koos sõpradega audiobaari Sabin, kus tähistatakse homme, 14. augustil ka ühist tähtpäeva. Vaatasime toonastele pidudele otsa ning uurisime, kuidas nad praegu DJ-kultuuriga suhestuvad.

Mikk Siemer ei mõista, kus on tema Nobeli preemia.

Tihti arvatakse, et hoolduspereks saamise eeltingimus on paarisuhe, eramaja ja varasem laste olemasolu. Tegelikult leidub hooldusvanemate seas ka neid, kellel pole kunagi bioloogilisi lapsi olnud, kellel pole elukaaslast või kellel on samasooline partner. Järgmise kolme hoolduspere lood annavad aimu nende eri taustast, motivatsioonist, muredest ja rõõmudest.

Haruldasest nähtusest, mis seadis korraks kahtluse alla Eesti kultuurivälja toimimise igavesena näivad printsiibid. Sõpruskonna (kultuuri)blogist alguse saanud rühmitus ZA/UM püüdis 2013. aastal perifeeriast välja murda ja hoolimata sellest, et n-ö revolutsioon luhtus, tõi see suuremas plaanis endaga kaasa nii mõndagi huvitavat.

Hannaliisa Uusma ja Brigitta Davidjants on teinud ootamatult valmis selle aasta parima suveplaadi, vältides samal ajal kõiki läägeid päikesemuusika klišeesid.

Eestlased on valdavalt religioonikauge rahvas, keda iseloomustab aga vankumatu usk mitmesugustesse tõendamata kõrgtehnoloogilistesse imedesse, millest loodetakse lahendust kõikvõimalikele süsteemsetele keskkonnaprobleemidele.

Kiirem kui EKI, ammendavam kui Vikipeedia – Müürilehe rubriik „Puust ja punaseks” selgitab sõnu, mõisteid ja olukordi, millest räägitakse palju, aga mille päritolu ja tähendust suudavad vähesed lõpuni aduda. Seekord uurime, mismoodi internetikogukonnad ebamugavusega toime tulevad.