Müürileht

Eesti inimeste seksuaalharidus on lünklik ja nendel teemadel avalikult rääkimine endiselt tabu. Selle tõttu levivad suguhaigused, mida oleks teadlikkuse tõstmisel kerge vältida.

„Aasta aega kriisi ei ole enam kriis, vaid kestlikult kurnav seisund kõigile,” ütleb Kultuuriministeeriumis töötav Katre Väli.

Eesti pungi kuldajaks on kombeks pidada 80ndate teist poolt. Seetõttu võib tulla üllatusena, et esimesed naispunkarid olid meil juba 1970.–1980. aastate vahetusel. Kust nad pungipisiku said, mille vastu protestisid ja kuidas oma meelsust väljendasid?

Kevadist kassikontserti võib loomulikult võtta kui agrolikku instinktide möllu, labast ja kiledat kiimakakofooniat. Tähelepanelikumal kuulamisel on selles kaoses alati ka midagi kaeblikku ja igatsevat. Midagi poeetilist.

Kaasaegse kunsti biennaal Tallinna Fotokuu ’21 kuulutab välja avaliku konkursi satelliitprogrammi projektide leidmiseks. 1. septembrist 17. oktoobrini toimuva biennaali raamistiku loob seekord kollektiivsusele, koostööle ning jätkusuutlikkusele pühendumine.

Koreograaf, DJ ja promootor Rene Köster arvab, et koroona-aasta on pannud teda iseennast kriitiliselt analüüsima ja oma deemonitele otsa vaatama.

Arhailise kultuuri elementidest moodustub meie kultuuriruumi mikrobioom – nähtamatu, aga kaalukas kogum, mis määrab meie toimimisprotsesse ja paneb paika suutlikkuse kohaneda ootamatustega. Sellest moodustub meie kultuuriline DNA.

On tekkinud märkimisväärne arv nn kummitusfilme, mis ei jõua ega jõua vaatajani, kuna viimane istub Netflixis, nendib dokumentalist, monteerija ja produtsent Liis Nimik.

Fossiilkütustel baseeruvate tööstusharude jaoks on uueks päästerõngaks süsihappegaasi kinni püüdev tehnoloogia. Uurime lähemalt, mis see on ja kuivõrd see sobitub kliimaneutraalsesse tulevikku.

Tartu Kunstimaja kuraatori Peeter Talvistu sõnul on kultuur läbilõige ühiskonnast: ka siin on üksikemad ja vaesuse piiril toimetulevad perekonnad ja täielikult läbi süsteemi masinavärgi kukkunud nähtamatud isikud.

Muusik ja kunstnik Gretchen Lawrence tunneb, et praegusel ajal on väga imelik olla 23-aastane inimene ja idee sellest, et teda ootab ees karjäär ja edu on kadunud. Mis on hea, sest ta ei tunne ühiskonna poolt mitte mingit survet.

Dramaturg Laur Kaunissaare on mõelnud, et ehk tasuks Eesti puhul läbi arvutada ja kaaluda võimalus, et siin toimiks sama vabakutseliste loovisikute süsteem nagu Prantsusmaal, mille põhimõte on, et kultuur on ühiskondlik erand.