Müürileht

Mida teha, kui silmis pole enam nälga, aga seest põletab ereda leegiga? Lihtne. Loo oma seisundist kunstiteos. Nii nagu Londonis resideeriv Grete Ly Valing ehk Gretchen Lawrence.

Noorte huvi poliitika vastu on langustrendis. Nende jaoks on parteidest huvitavamad sotsiaalsed liikumised või ühismeedia grupid. Suur küsimus on, kuidas tõlkida need uued osalusvormid seniste poliitikategemisviiside keelde.

Kuidas panna looduse hääl kõlama poliitikas, kus ükski kandidaat ei esinda veel otseselt keskkonna ehk puude, lindude ja konnade huve?

21. sajandi poliitikat hakkavad suuresti kujundama viis võimsat allhoovust: identiteedipoliitilised kultuurisõjad, globaliseerumise vastuoksused, keskklassi hääbumine, tehnoloogiline revolutsioon ja kliimamuutus. Milline on nende viie makrotrendi mõju tulevikus nii demokraatiale kui ka poliitikale laiemalt?

Kui tahate teada, mida eelistab Hannaliisa Uusma kuulata siis, kui ta parasjagu ise autori rollis pole, tasub Raadio 2-st üles otsida tema saade „HU.mix” või kuulata tema Müürilehele tehtud miksteipi.

Märtsis esimest juubelit tähistav Rahvaalgatusveeb pole Eesti demokraatiat veel tulevikku viinud. Viie aasta jooksul toimunud kohtumisi algatajate ja seadusandja vahel võiks nimetada eri kultuuride põrkumiseks, kus alles otsitakse ühist keelt.

Sellest ajast saati, kui ma mäletan, et minus tekkis huvi poliitika vastu, olen ma selles ikka alati pigem pettunud olnud. Lünklikust sotsiaalsüsteemist kuni jätkusuutmatu keskkonnapoliitikani. Kõigest sellest hoolimata ei ole ma aga siiski kunagi pettunud demokraatias.

Müürilehe demokraatia teemalisest märtsinumbrist leiab usutluse pikaaegse kolumnisti ning poliitikavaatleja Ahto Lobjakaga, kelle osalusmuskel on küll väsinud, kuid kriitikameel endiselt vahe.

On igati ootuspärane, et vaatamata kõikvõimalikule tehnoloogilisele innovatsioonile, mille koroonaajastu on enesega kaasa toonud, tunneb tagurlik inimhing ikka veel ebamäärast igatsust väikekodanliku meelelahutuse järele.

Eesti Vabariigi sünnipäeval sai Tartus ühes Baeri tänava 19. sajandi lõpu majas näha etendus-, heli- ja visuaalkunstnike ühisnäitust „see sinine maja Baeri tänaval”.

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (14.02–28.02) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on juttu Ukraina oligarh Medvetšukist, Kreeka ülikoolide asüüliseaduse tühistamisest, Lukašenka ja Putini kõnelustest Sotšis ja Nord Stream 2-st.

Ootame eestikeelseid arvustusi ükskõik milliste õudusžanri alla kuuluvate filmide kohta alates peentest psühholoogilistest trilleritest ja folk horror’ist kuni tooreste ketassae-splatter’iteni. Arvustada võib nii uusi kui ka vanu lühifilme, animatsioone ja täispikki mängufilme.