Müürileht

Kiirelt muutuvas ja mitmeti ärevust tekitavas maailmas on vaimsest tervisest saanud üks tervishoiu pikalt ignoreeritud võtmeküsimus. Pikad ravijärjekorrad, koolipsühholoogide puudus ja jätkuvalt kõrge suitsiidide arv on vaid mõned märksõnad, mis iseloomustavad vaimse tervise kriisi.

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (22.11–06.12) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on teemaks Etioopia kodusõda, sõjakuriteod okupeeritud Palestiina aladel, Ungari poliitiku silmakirjalikkus, ühe sondi edukas rännak ja Kanaari saarte sisseränne.

Aljona Suržikova uurib dokumentaalfilmis „Ankeet” oma Lasnamäe klassikaaslaste seotust endise kodupaigaga ja nende üldist saatust 20 aastat hiljem.

Võidujooksus sotsiaalselt kiireneva ajaga kipume me unustama üksinduse olulisust. Ka linnaruumi luues tasuks jätta kogukondlike paikade kõrval ruumi kohtadele, kus olla omaette.

Koroonaepideemia tõestas taas, et teaduspõhised otsused on samal ajal ka poliitilised ning teaduse ja poliitika vahele selge piirjoone tõmbamine on praktikas võimatu missioon.

Iluoperatsioonidest ja muudest kosmeetilistest protseduuridest on saamas järk-järgult uus normaalsus, mis esitab esteetilise meditsiini valdkonda tööle asunud meedikute eetilistele tõekspidamistele uusi väljakutseid.

Vaevalt et leidub palju neid, kes lõppevat aastat taga igatsema jäävad. Juhtunud on rohkelt halbu asju ja nagu tavaks, ikka kõik korraga. Aga olgugi et rahvasuus on 2020. aasta tembeldatud üheks lähiajaloo halvimaks, juhtus tänavu siiski ka üht-teist head.

Aasta kõige masendavam kuu on selja taha jäetud ja aeg on vaikselt hakata jõulupühadeks vaimu valmis seadma. Siinkohal mõned kultuurisoovitused, mida tasuks arvesse võtta.

Nõukogude Liidus rajati uusehitiste katusekorrustele ateljeekortereid kunstnikele. Tallinnas rajati kunstnikele mõeldud majutusi-tööruume erinevatesse paikadesse, kuid tuntumad on 1980. aastatel ehitatud võimsate vaadetega ateljeekorterid Lasnamäel.

Mannekeenid vaateakendel näevad välja nagu elus inimesed: sihvakad, trimmis, ilmetud. Naised, lõuad uhkelt püsti ja peened valgest plastist jalad välja sirutatud, uhkeldavad läbi säravpuhtaks pestud akna selgelt väljajoonistuvate rindadega, mis on peaaegu nagu päris.

Inimõiguste eest tuleb seista päevast päeva ka siis, kui tundub, et selleteemaline sisuline debatt on ühiskonnas juba maha peetud ja murekohad selgeks vaieldud.

Täna nägi ilmavalgust Maarja Merivoo-Parro raamat „Maarja varia. Raadiopäevik 2019/2020” – samanimelises Raadio 2 saates kõlanud argimütoloogiaid koondav kogumik, mis sobrab kultuuris, ajas ja ruumis.