Müürileht

12. oktoobril tuli Kanuti Gildi SAAlis lavale poolenisti virtuaalse, poolenisti füüsilise platvormi e¯lektron uus lavastus „Romeo & Julia #5”, mis liidab etenduskunstide ja teaduse otsingulisi tegevusi. e¯lektroni eest kõneles Müürilehega Andrus Laansalu.

Elsbeth Hanna Aarsalu kirjutab luulet ja nüüdismuusikat, aga ka maali ühendavast etendusest „no.1.1” Apaaraditehase Armastuse saalis, kus mälestati muu hulgas Eesti metsa.

Kodumaise underground-tantsumuusika skeenes on pead tõstmas meeliülendavad post-club-helivood. Täpselt sama kirjeldus kehtib ka White Glossi EP puhul, mida võiks nimetada üheks kohalike post-club-reliiside viimistletuimaks näiteks.

Objektiivi ja Uute Uudiste infoväljas ekseldes tekib paratamatult iiveldus. Sellega harjub küll lõpuks ära, kuid soovitud empaatilist ühenduspunkti äärmusparempoolsete portaalide sihipärane kriitiline lugemine ei võimalda.

Linnamäe tee on tänav Tallinnas Lasnamäe linnaosas Kuristiku ja Priisle asumis. See Vikipeediast kopeeritud lause on L-Steelo (Linnamäe Steelo) esimese kauamängiva „Tallinna kõrgeimal mäel” kontekstis päris tähtis – L-Steelo elab ja hingab Lasnamäed.

Paljuski teeb Holy Motors värskel plaadil seda, mille poolest nad on juba niigi tuntud. Kokku on segatud isikupärane kokteil Americana’st ja dream pop’ist, kuid see on nii meeldivalt soe ja armas, et mul pole ülemäärase tuttavlikkuse vastu midagi.

Raili Keiv turgutab oma loominguga kodumaist tarbekeraamikat ning laulatab omavahel isegi portselani ja betooni.

Koroonakriisi vahendamiseks valis meedia väiksemate teabekildude edastamise ruttu ja hulga kaupa. Tulemus? Arusaamatus, segadus, aegunud info alla mattuv uus teave, seostamata väitekübemed, sõnasõjad. Aeglane ajakirjandus võiks seda kõike muuta.

Miks on keeruline korvi saada ning kuidas harjuda mõttega, et nii naised kui ka mehed tohivad kohtamise käigus ühtmoodi algatust üles näidata?

Seekord kevadest sügisesse kolinud Jazzkaare põhiprogramm leiab aset 9.–15. oktoobril Telliskivi Loomelinnakus ning 3. novembril Alexela kontserdimajas, kuid ka Pärnus, Põlvas ja Tartus, tuues publikuni artiste nii Eestist kui välismaalt ning pakkudes džässi oma kõikvõimalikes variatsioonides. Küsisime kohalikelt muusikutelt, mida nemad Jazzkaare programmist enda jaoks välja on valinud.

Kuidas on lood meediavabadusega Eestis? Mida tähendab (ja mida ei tähenda) sõna „arvamusvabadus” ning miks seda nõnda erinevalt mõistetakse? Kas on vaja igasugust jura avaldada? Kas ajakirjanikul tohib olla maailmavaade? Aga meediaväljaandel?

Millise pildi maalib keskkonnateemadest Eesti meedia? Tuleb välja, et nii teemade valik kui ka nende käsitlemislaad jätab kõvasti soovida.