Müürileht

13.–30. augustini on Põhjala tehase 5. angaaris avatud grupinäitus „ida ots(as)?” / „east end(s)?” / „край Востоку?”, mis vaatab värske pilguga üle ja küsib, millised on ida-eurooplaste identiteediga seonduvad sotsiaalpsühholoogilised kogemused.

Täna, 3. augustil avaldas EiK uue muusikavideo singlile „Mu suvi”, mis pärineb ta 15. juulil koostöös TIKS Rekordsiga ilmunud kogumikult „EiK”.

Neljapäeval, 23. juulil esitleb post-club-muusika produtsent White Gloss Sveta Baaris oma värsket EP-d „Toolbox”.

Eestis märtsist kuni mai keskpaigani kehtinud eriolukorra tõttu pidid EKA ja paljude teiste kunstikoolide tudengid kolima traditsioonilised lõputööde näitused veebi. Igasuguse kolimisega kaasnevad aga omad võimalused ja takistused.

Läinud nädalavahetusel kogunesid ambient-muusika austajad Väinjärvele, festivalile Kukemuru Ambient, mis kujunes omamoodi Miyazaki filmi meenutavaks kogemuseks.

Järgmisel, 59. Veneetsia kunstibiennaalil saab Eesti paviljonis näha Kristina Normani ja Bita Razavi näitust „Orhideliirium. Isu külluse järele” (kuraator Corina L. Apostol), mille lähtepunktiks on Emilie Rosalie Saali (1871-1954) akvarellid ja maalid troopilistest taimedest.

18. juulil toimub Sveta Baaris peosarja HoneyCombat suvine kokkusaamine, kus astuvad DJ-settidega üles kuus artisti Tallinnast: Gretchen Lawrence, Jette Loona Hermanis, juusu, Darja Popolitova, Ekito ja a.alexa.

Fotoaparaadita ei kujutaks tänapäeval ette ühtegi turisti. Reisielamuste jäädvustamine muudab kogetu tegelikuks, kuigi tehnoloogia arenedes on järjest vähem põhjust usaldada puhkusekaadrite autentsust. Aga kas inimesele saab panna pahaks soovi elu ilustada?

Eesti turist on turisti kui puhkamist harrastava isiku alaliik. Tema unistused väljaspoolsusest on kujunenud globaalse unistustejõe postsovetlikus deltas.

YouTube’is on kogunud miljoneid jälgijaid mees, kes ehitab oma kanalil ilma igasuguste kättesaadavate tehnoloogiliste leiutisteta onne, tulekoldeid ning algelisi jahi- ja tööriistu. ASMRi vibe’iga videod, milles on peamiselt kuulda kividega toksimist, oksade murdmist, tule praksumist ja saviga mäkerdamist.

Spaakultuuri jälgi saab ajada aastatuhandete taha, mil juba Vana-Egiptuse arstid teadsid rääkida veeprotseduuride tervendavast mõjust. Spaade olemust on vorminud läbi aegade nii Rooma keisrite hiiglasuured termikompleksid kui ka meie naaberrahva soomlaste saunad.

Igatsus ongi Ristikivi „kahte harusse kasvav puu”, kummaline nähtus, mis kisub meid ühelt poolt ikka edasi, tundmatusse ja kaugusse, ning siis jälle koduse rahu ja vaikuse poole. Aga mis saab siis, kui enam midagi igatseda polegi?